Aplastiline aneemia: kaks juhtu miljoni inimese kohta
Enamikul juhtudel jääb haiguse tekkepõhjus teadmata, kuid selle üheks tekkemehhanismiks on autoimmuunne patoloogia, kus patsiendi enda lümfotsüüdid ründavad luuüdi ja hävitavad selle rakud. Mõningatel juhtudel on haiguse teke seotud ravimite tarvitamisega ning ka radioaktiivse kiirguse mõjul võib tekkida nimetatud kahjustus.
Aplastiline aneemia on küllalt haruldane haigus, Euroopas keskmiselt kaks esmasjuhtu miljoni elaniku kohta aastas.
Valikraviks on nooremaealistel inimestel perekonnadoonori olemasolul allogeenne vereloome tüvirakkude siirdamine. Sellise doonori puudumisel ja vanemaealistel kasutatakse esmavalikuna immuunsupressiivset ravi ning kui see ebaõnnestub, kasutatakse registridoonori vereloome tüvirakkude siirdamist.
Haigus on ravita prognoosimatu. Luuüdi siirdamine nooremaealistele inimestele (alla 30 aasta vanuses) on andnud häid tulemusi kuni 80%, vanematel inimestel 40–70% juhtudest.
Allikas: Ain Kaare, TÜ hematoloogia-onkoloogiakliinik
Kommentaarid (0)