Uudised

Onkoloog: "Alternatiivravi kasuks otsustades riskib inimene oma eluga." (48)

Silja Paavle, 4. oktoober 2011, 07:03
Ennekuulmatu: «Hiljaaegu kuulsin, kuidas depressioonis inimene loodab abi Moskvas tegutsevalt tüvirakuarstilt!» pahandab doktor Hele Everaus. Foto: Sille Annuk (postimees
"Igaühe tervis on tema isiklik asi ja sellesse tuleb tõsiselt suhtuda," manitseb professor Hele Everaus ega kiirusta onkoloogina hukka mõistma ka neid vähihaigeid, kes imeravitsejatelt abi otsivad.

"Ei ole mingi saladus, et tänapäeval kasutatavad ravimid on efektiivsed 50–60% juhtudest. Kui ravim ei anna oodatud tulemust, mida arst tahab ja patsient sooviks, hakkavadki inimesed teisi võimalusi otsima," on Tartu Ülikooli kliinikumi hematoloogia-onkoloogiakliiniku juhataja professor Hele Everaus mõistev.

Samal teemal

Lugu on tema sõnul kurjast siis, kui inimesed valdkondades, kus tavaravi on tõhus, otsustavad alternatiivmeditsiini kasuks. "Siis riskib inimene ei rohkem ega vähem kui oma eluga," lausub Everaus.

Staažikas onkoloog räägib, et tal on oma karjääri jooksul olnud paar-kolm eriti drastilist juhtumit. "Näiteks lümfisõlmede kasvaja korral saab päris terveks 70% inimestest. Üks noormees otsustas aga arstidele tõestada, et ta saab terveks omal viisil. Kolme kuu pärast toodi ta meile haiglasse. Ta küsis, kas me võtame ta veel ravida, ja tunnistas, et tal on enda pärast nii häbi," meenutab Everaus üht lugu, mis tõestab ilmekalt seda, et vähiravi on mõeldamatu kuude kaupa edasi lükata. Võib juhtuda, et siis pärast polegi enam, keda ravida

Teine lugu räägib rinnavähihaigest naisest, kes otsustas end taimse toiduga terveks tohterdada. "Kahjuks pöördus ta meie poole alles siis, kui oli juba voodihaige. Me oleme saanud teda aidata, kuid kahjuks mitte nii, nagu oleks seda saanud teha õigeaegselt sekkudes," nendib hematoloogia-onkoloogiaprofessor.

Vussiläinud juhtumitest posijad lihtsalt ei räägi

Kui keegi põeb mõnda rasket tõbe, tungivad alternatiivset ravitsemisviisi pakkuvad tegelased kohe ustest ja akendest sisse ning lubavad imesid teha. "Hiljaaegu näiteks kuulsin, kuidas depressioonis inimene loodab abi Moskvas tegutsevalt tüvirakuarstilt. See on ennekuulmatu šarlatanlus!" pahandab Everaus.

Esiteks ei ole tema sõnul olemas tüvirakuarste ja teiseks ei ravita sellise meetodiga depressiooni.

Ka doktor Peeter Mardna suhtub haiguste alternatiivvõtetega ravimisse ülimalt skeptiliselt. "30% haigustest, mille hulka ei kuulu vähk ega teised väga rasked haigused, on iseparanevad. Viiel protsendil inimestest põhineb füüsiline viga mõttetegevusel – nende juhtumitega alternatiivmeedikud kiitlevadki," võttis Mardna eelmisel nädalal ajalehes Pealinn kokku imeliselt paranenute edulood ja lisas, et ülejäänud 60–70 protsendist vussiläinud juhtudest šarlatanid lihtsalt ei räägi.

Kuidas aga säilitada kainet mõistust, kui teade raskest tõvest on jalgealuse kõikuma löönud ja alternatiivravitsejate pakkumised tunduvad üks imelisem kui teine?

Inimene soovib, et temaga tegeldakse

"Erinevaid võimalusi tasub oma raviarstiga arutada," rõhutab Hele Everaus. Ta teab oma patsientide juttude põhjal, et hõlptulu teenida soovivad alternatiivravitsejad mängivad suuresti inimeste emotsioonidel. "Patsiendid on neil soovitanud rääkida oma raviarstiga," kirjeldab ta ühte viisi, kuidas pealtükkivatest ravitsejatest lahti saada.

Hele Everausi sõnul põhinebki õige ravimeetodi valimine arsti ja patsiendi vastastikusel usaldusel. "Ka minu käest on ühe või teise meetodi kohta küsitud. Aus vastus on alati see, et ma pole näinud, et keegi on tänu neile terveks saanud. Ning mitte keegi ei oska öelda, kas üks või teine alternatiivne ravimeetod organismi hoopis ei ohusta," räägib ta.

Onkoloog on veendunud, et mida rohkem inimesele ravisse puutuvat selgitada, seda rohkem rahul ta sellega ka on. "Sest tõsi on ka see, et patsient otsib abi sealt, kus temaga tegeldakse. Ei saa pead liiva alla peita ja öelda, et tavameditsiinis vajakajäämisi pole – ikka on vahel. Kuid alternatiivravitsejad kasutavad seda kohe ära," lausub ta.

Kui inimene tahab enda heaks teha kõik võimaliku, tuleb teda Everausi sõnul aga näiteks hoopis julgustada tavameditsiini toetavat kasutama. "Näiteks on olemas mitmeid ravimtaimi, mis aitavad keemiaravi kõrvalmõjusid leevendada," märgib ta ja rõhutab, et siiski peab meeles pidama, et need üksi ei ravi.