Südamearst: suhkru- ja rasvamaks päästaks aastas 100 eestlase elu (112)

"Muidugi oleks kasu!" põrutab kaua mõtlemata Põhja-Eesti regionaalhaigla südamearst Margus Viigimaa. Tema sõnul näitaks just seesugune maks riigi selget soovi oma rahva tervise huvides midagi ära teha.

"Rämpstoit on üliodav. Seetõttu vaatavad lapsed ja noored eelkõige suure rasvasisaldusega, magusa ja vähe kasulikku sisaldava toidu poole," ütleb ta. Lapse harjumus süüa järjest magusamaid ja rasvasemaid toite mõjutab tema toitumiseelistusi ka täiskasvanuna.

Maksustamine vähendab tarbimist

Viigimaa sõnul on rahva tervise vaenlased toiduainete suur suhkrusisaldus, küllastamata rasvad, soolad ja hiljaaegu päevakorda tõusnud transrasvhapped.

Tervise Arengu Instituudi direktori Maris Jesse arvates kannab nii Ungaris kui ka Taanis kehtestatud maks eelkõige majanduskriisi templit. "Eelarve eest vastutavad asutused mõtlevad eelarvetäitmise peale, terviseinimesed loodavad suure suhkru- või rasvasisaldusega toidu hinna kallinemisest ka selle vähemale tarbimisele," usub ta.

Kuna taolisi meetmeid pole varem rakendatud, selgub Jesse arvates hiljem, kas need tegelikkuses ka oma eesmärki täidavad. See, et maksustamine on üks võimalus tarbimist mõjutada, on tema sõnul selge – suurem tubakatoote- ja alkoholimaks on andnud positiivseid tulemusi.

Ka on selge, et ülekaaluliste osa Eestis on suurenenud alates 1998. aastast, hõlmates 2008. aastal tervelt pooli Eesti täiskasvanuid. "Kuigi me tahtsime jõuda viie rikkama riigi hulka, jõuame varsti viie ülekaalulisema riigi hulka," märkis Eesti Toiduainetööstuse Liidu sealihakuu avamisel ka Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudi toiduteaduse õppetooli dotsent Tiiu Liebert.

Hambaarst: kehtestame suhkrumaksu!

Jesse sõnul laiutavad Eesti toidupoeriiuleil kaubad, millest enamik on kas liialt rafineeritud, rasvane, soolane või magus. "Nii nagu mujal, on ka Eestis probleemiks suure energiasisaldusega toidukaubad, mille toitainete sisaldus kalorite kohta arvestatuna on väike," ütleb ta.

Ning seejuures ei ole alati tegu vaid rämpstoiduks kvalifitseeruvaga – Margus Viigimaa annab hävitava hinnangu ka dieetjogurtitele, mille rasvaprotsent on küll null, kuid mille kaloraaži vaadates on selge, et tegu on ülesuhkrustatud tootega. "Ei tohi lasta end sildist petta! Sellepärast meil ongi meeletu diabeediepideemia, et inimesed kasutavad palju rohkem suhkrut, kui nad vajavad," pahandab ta.

Marek Vink, Eesti Hamba-arstide Liidu juhatuse liige, Al Mare Hambakliiniku hamba-arst, on resoluutne: "Kehtestame suhkrumaksu!"

Ta viitab Maailma Tervishoiu Organisatsioonile, kes käsitleb suu- ja hambahaigusi samal skaalal koos südamehaiguste, astma, suhkurtõve ja vähiga. Ehk teisisõnu: suu on oluline värav organismi ning suutervis on lahutamatu osa üldtervisest, käestlastud suu tervis mõjutab kõiki organsüsteeme. Ning liigne magusasöömine mõjutab ka hammaste tervist.

Rasvatrahv tervisliku koolitoidu toetuseks

Mõistagi on inimesed maksude vastu, sest suur osa hindasid on niigi lähiminevikus tõusnud. "Pahameelt aitaks leevendada, kui selgelt näidata, kuhu maksudest saadav raha läheb. Näiteks ebatervisliku toidu lisamaks peaks minema tervisliku koolitoidu toetuseks, samuti peaks selle abil tegema elanikkonnale kättesaadavamaks puu- ja juurviljad," pakub Viigimaa. See annaks tervislikuma valiku ka piiratud eelarvega ostjaile, sest kui raha on vähe, ostetakse paratamatult odavamat.

Maris Jesse arvates aitaks Eesti inimeste tervislikule toitumisele kaasa ka lastele suunatud reklaamide ja tarbimismängude piiramine. "Sellised – osta 2, saad 3 krõpsude või ostes 5 pakki küpsist, saad mänguasja – kampaaniad soodustavad ületarbimist," on ta veendunud.

Margus Viigimaa on Inglismaal tehtud uuringute põhjal Eesti elanike kohta välja arvutanud, et rasva- ja suhkrumaks aitaks Eestis aastas säilitada umbes 100 inimese elu. "See on suur arv. Mitte keegi ei saa öelda, et selline maks ei anna tulemust. Vastupidi, meie väikesele ja suure südamehaigustesse suremusega riigile on see väga tähtis," on Viigimaa veendunud.

"On vaja rohkem teadvustada, et oma eluviiside muutmisega, sealhulgas ka tervislikuma toitumisega, saab südamehaigusi ennetada ja nii ka eluiga pikendada," võtab üks Eesti hinnatumaid südamearste teema igaühele arusaadavalt kokku.