Kollatõbi kogub jõudu: kolme kuuga juba üle saja haigestunu

A-viirushepatiit ehk kollatõbi meenutab nakatumise viisilt soolenakkust. «Enamasti ei jäta see püsivaid maksakahjustusi, nagu seda teevad C- või B-hepatiit, kuid mõnikord kujuneb inimese haigus väga pikaks ja tema seisund paraneb ja halveneb vaheldumisi,» ütleb Ruth Männik.

Eelmisel nädalal lisandus 11 haiget

Samas võib olla ka, et osa inimesi põeb eneselegi teadmata kergemalt kulgeva haiguse jalul läbi, kuid levitab viirust teistele.

Justkui selle kinnituseks sirutab tänavu augustis Viljandimaal alanud A-hepatiidi haiguspuhang tiibu üle Eesti: terviseametis on registreeritud 109 Viljandimaalt alguse saanud kollatõppe haigestumist, neist 92 Viljandimaal ja üheksa Tallinnas. Ainuüksi eelmisel nädalal registreeriti Eestis 11 uut A-viirushepatiidijuhtu.

Kuidas A-hepatiiti kahtlustada? Ruth Männiku sõnul on seda maksahaigust üsna keeruline ära tunda. «Paljudel esineb palavik, iiveldus, valu ülakõhus, uriin muutub tumedamaks ja väljaheide heledamaks, kauem põdenuil lisandub ka nahakollasus,» lausub ta. Lisanduda võib ka kõhulahtisus.

«Mõnikord algab haigus nagu tavaline külmetustõbi, inimesel on 38kraadine palavik ja muud ta ei tunnegi. Perearst teeb siis vereprooviga kindlaks, kas tegu võib olla A-hepatiidiga,» ütleb nakkustõrje arst.

A-hepatiidi viirused levivad kas otse nakatunud inimeselt tervele või saastunud toidu ja vee kaudu. Näiteks 1993. aastal nakatus Sõmerus saastunud joogivee kaudu kollatõppe 614 inimest.

A-hepatiiti põhjustav viirus säilib toiduainetes ja soolases vees mitu päeva. Haigusnähud tekivad 15–50 päeva pärast nakatumist ja inimene on nakkusohtlik juba 2–3 nädalat enne esimeste haigusnähtude teket, samuti haiguse esimesel ja teisel nädalal.

Spetsiifilist ravi kollatõvele Männiku sõnul pole. Hea on aga see, et kollatõve läbipõdemise järgselt kujuneb eluaegne immuunsus.

Septembri lõpul Viljandi haiglas esinenud Tartu ülikooli infektsioonhaiguste õppetooli juhataja Matti Maimets rõhutas, et suurim probleem ongi praegu meie seas ringi liikuvad potentsiaalsed viiruskandjad. Kuigi haigus on tema sõnul suuresti välditav piinlikult täpselt elementaarseid hügieenireegleid järgides, annab kindlaima kaitse siiski vaktsineerimine. Samuti on oluline, et mida suurem on vaktsineeritute osa kogukonnas, seda väiksem on võimalus, et haigusepuhang saavutab laialdase leviku. Vaktsineerimist soovitab ka Ruth Männik.

Kui vahepeal apteekides A-hepatiidi vastast vaktsiini nappis, siis nüüd on seda Männiku kinnitusel saadaval piisavalt. Paraku tuleb vaktsiini eest maksta inimesel endal – olenevalt haiglast – 35 kuni 44 eurot.

Kuidas vältida nakatumist?

A-hepatiidi viiruse puhul on tegu nn mustade käte haigusega – viirus eritub organismist roojaga ja kandub edasi otsese kontakti, pesemata käte, saastunud vee ja toiduga. Nakkust inimeselt inimesele soodustab pikaajaline lähikontakt. Haigusest hoidumiseks:

Pese pärast tualetis käimist käsi kindlasti vee ja seebiga.

Pese käsi enne toiduvalmistamist ja söömist.

Pese jooksva vee all hoolikalt kõik puu- ja köögiviljad.

Kuumuta korralikult toitu, eriti liha, mune ja mereande.

Reisil olles väldi juhusliku vee ja jäätükkidega joogi joomist.

Ära söö pooltooreid koorikloomi ja küpsemata ning koorimata puuvilja/aedvilja.

Vaktsineeri end A-viirushepatiidi vastu.

Allikas: terviseamet