Soome rahvameditsiini Nokia kogub Eestis populaarsust (20)

"Soomes on verikupupanek väga levinud raviviis. Meil Eestis tõmmatakse sellele teemale vesi kohe peale!" ütleb tallinlane Andreas (30). Tema on tänu Galina Aderi verikuppudele oma valulikest reumaatilistest põletikest enda sõnul kiirelt jagu saanud.

Aderi eriväljaõpe pärineb ülelahenaabrite juurest. Eestis endale lümfiterapeudina nime teinud, on ta eelmisest talvest ka Soome Kupumooride Ühingu liige.

Ader ütleb, et tal oli Soomes kerge õppida tänu tugevale massööripraktikale. "Olen viis aastat Soomes lümfiteraapiat õppinud, sellega Eestis tegelnud varsti kümme aastat. Alateadvuses on verikuppude mõte tiksunud ammu. Tavalist ehk siis kuiva kupupanekut olen palju kordi varem teinud."

Eestis suhteliselt tundmatu raviviis

Ainult lümfiteraapiale pühendudes võinuks ta aastaid rahus edasi tegutseda, ent elu esitas uued väljakutsed. "Inimesed on väga haiged, lümfiteraapia jääb sageli lahjaks. See toimib, kuid nõuab pikemat aega, alles 8–10 protseduuri järel on täheldada esimesi paranemismärke. Aga inimestel on elamisega kiire, neil on tarvis ruttu terveks saada." Galina kinnitab, et rutem aitavad endisesse elurütmi tagasi saada just verikupud. Hiljem võib ravi jätkata ka lümfimassaažiga.

Kolm nädalat tagasi tuli Soomes ehitajana töötav Toomas (32) koju käima. Ema kamandas ta verikupumassaaži, sest kaelast ja turjast kange poeg ei saanud valu pärast kohvitassigi tõsta. "Mis mul üle jäi, kui oma perearst käib üle nädala Soome tööle."

Nüüd, pärast "verelaskmist", kannatavad käsi ja selg küll liigutamist ja öösel saab ka magada, kuid päris korras Toomase tervis veel pole.

Galina sõnul on verikuppude panemine ehk kupulaskmine tänapäeva meditsiinipraktikast peaaegu kadunud: " Selle meetodi ravitoime ei seisne mitte "halva vere" eemaldamises, nagu omal ajal arvati, vaid ärrituses, mis verevarustust võib parandada ja organismi üldist reageerimislaadi oluliselt muuta."

Profülaktikaks kaks korda aastas

Erinevalt Eestist on Soomes aadrilaskmine laialt levinud. "Võiks öelda, et see on soomlaste rahvameditsiini Nokia. Paljud tippsportlased lasevad endale verikuppe panna. Üldjuhul on soovitatav seda profülaktika mõttes teha kaks korda aastas – varakevadel ja sügisel. Puhastab ja turgutab organismi, väljutab jääkaineid ja kõike seda halba, mis on inimese sisse kogunenud," räägib Galina.

Neile, keda verelaskmine siiski umbusklikuks teeb, kinnitab ta, et kõik nahaga kokkupuutuvad vahendid on steriilsed ja ühekorrakasutuses. "Kuppude panekul lähtutakse akupunktuuri põhimõtetest. Nahk peab kindlasti puhas olema. Ning kupud ja skalpell on ülimalt steriilsed, selles suhtes on kord väga range."

Neile aga, kes valu pelgavad, ütleb Galina, et see on kui kassi käpaga tehtud kraapsuke.