Mart (38) räägib, et temagi ei osanud arvata, et tal mingi haigus võib olla. Õigupoolest ei pannud ta päris mitu aastat muud tähelegi, kui et ärkas aeg-ajalt hommikuti väsinuna. "Aga no kellel ei oleks pingelisi päevi, pärast mida väljapuhkamine lihtsalt ei õnnestu!" pani ta kõik tööpingete arvele.
Esmapilgul ei oska haiguseks pidada
Viie aasta eest kohtus Mart oma praeguse elukaaslasega, ja tema hakkas siis aeg-ajalt kurtma, et ei saa magada, sest mees sipleb öösel. Mart arvas, et küllap väsitab töö tema jalad lihtsalt ära – ehitajana pidi ta pikad päevad püsti seisma – ning öösel otsivad need endale ise lõõgastust.
Siis aga hakkas Mart tähele panema, et ta ei jää õhtuti kaua magama – jalgadele sobiva asendi otsimine kippus võtma tunde. Ja vahel ärkas ta öösiti üles tunde peale, et jalad justkui kuumavad, ja jahutamiseks pidi neid jällegi liigutama ja paremat asendit otsima. Mõnikord kestis see hommikuni välja ning kui tuli aeg tööle minna, oli ta nii väsinud, nagu oleks käinud maratoni jooksmas.
Elukaaslasel tekkis hirm, et siplejal võib olla mõni lihasehaigus, ning pärast pikka pealekäimist oli Mart nõus arsti juurde minema. Uuringud tõid tõe päevavalgele – hädade põhjuseks on üsna levinud rahutute jalgade haigus.
Tartu Ülikooli unemeditsiini vanemteadur, kõrva-nina-kurguarst Marlit Veldi nendib, et rahutute jalgadega patsiendid vaevlevad õiget abi leidmata teinekord aastaid.
"Inimesed kipuvad seda pidama närvilisuse tundemärgiks ja mööduvaks nähtuseks, mida kellelgi teisel ei esine. Tegelikult on see uneapnoe ja psühhofüsioloogilise insomnia ehk unetuse järel sageduselt kolmas unehäire," räägib Veldi. See tõbi väsitab inimest väga, mistõttu tema jõudlus väheneb nii tööl kui ka igapäevaelus. Sageli ei aita unerohigi.
Enim kipub haigus kimbutama keskealisi ja küpses eas inimesi, kuid seda on leitud ka noortel ja lastel ning on teada, et umbes neljandik rasedatestki on sellega kimpus. Arvatakse, et rahutute jalgade haigus piinab kuni 10% kogu rahvastikust ja üle 65aastastest inimestest on sellega hädas suisa pooled.
Jalad liiguvad tahtmatult
Marlit Veldi sõnul ei oska rahutute jalgade haiguse käes vaevlevad inimesed sageli oma häda kirjeldada, sest sellega ollakse harjunud. "Enim tuntakse säärtes ja labajalgades ebamugavust, mis annab endast märku just puhkeolekus, kuid kõndides ja jalgu liigutades leevendub," räägib unearst.
Paljud haiged on talle seda ebameeldivustunnet kirjeldanud kui "närimist" või "sipelgate jooksmist" või siis öelnud, et jalad justkui sügeleksid seestpoolt. "Peamine ja kõige ebameeldivam kaebus on aga tugev ja vastupandamatu tung jalgu liigutada," ütleb Veldi. Et liigutamine leevendab neid vaevusi, ei suudagi inimene kaua ühel kohal rahulikult istuda.
Rahutute jalgade haigus kuulub unehäirete alla seepärast, et peale kõige muu raskendab see ka uinumist ja magamist. "Kuna haigusega kaasneb jalgade tahtmatu liigutamine une ajal, siis sellest tulenevalt võib inimene öösel mitu korda üles ärgata. Või ei suuda uinuda, ning lõpuks see kurnab," selgitab Veldi.
Miks rahutute jalgade haigus tekib, pole täpselt teada. Teada on, et põhjused peituvad kesknärvisüsteemi valutundlikkuses, liigutuste regulatsioonis ning raua ja dopamiini ainevahetuses. Et selle sündroomi tekkimise riskiteguriks on rauadefitsiit organismis, on see ka sagedane rasedaid tabav tõbi. Sama häire võib kimbutada ka reumatroidartriiti, perifeerset neuropaatiat, neeru- ja südamepuudulikkust põdevaid inimesi.
Marlit Veldi kinnitab, et ebamugavustunne jalgades ning sellest tulenevad unehäired ei ole kindlasti asi, mille käes peaks vaevlema. "Rääkige arstidele oma muredest, õige ravi muudab elu palju lihtsamaks," rõhutab ta, et korralik uni on inimese eluks niisama vajalik nagu söömine ja joomine.
Kuidas end rahutute jalgade korral ise aidata?
Jälgi, et toit oleks raua-, magneesiumi-, kaaliumi- ja kaltsiumirikas – just nende mineraalainete ainevahetushäirega seostatakse rahutute jalgade haigust.
Olukorda parandab kofeiinist, energiajookidest, alkoholist ja tubakast loobumine, tervislik toitumine, stressist ja närvipingest hoidumine.
Tee enne uinumist jalgadele venitusharjutusi, vaheldumisi külma ja sooja vee vanne ning lihtsalt masseeri jalgu.
Pea meeles, et pikaajaline paigalolek ja istumine, näiteks lennuki- ja bussireisid, süvendavad oluliselt häireid. Ka kõrge välistemperatuur, näiteks kuuma kliimaga maades, süvendab sümptomeid.
Hoidu kolm-neli tundi enne magamaminekut trennist ja raskest kehalisest tööst.
Koosta endale kindel unegraafik – mine magama ja tõuse hommikuti ühel ja samal kellaajal. Hommikul ära jää kauaks voodisse lösutama isegi siis, kui oled väsinud, sest puhkeolekus jalgade seisukord halveneb.
Allikas: Marlit Veldi, unearst
Kommentaarid