Õiged mõtted on südame parimad sõbrad

Eestis on surma põhjustavate haiguste hulgas jätkuvalt esikohal südame- ja veresoonkonnahaigused. Mis siis ikkagi põhjustab südamelihaseinfarkti ja ajuinsulti?

Lihtne on vastata, et põhjuseks on suitsetamine, kõrge vererõhk, ülekaal, kõrge kolesteroolitase, stress, suhkruhaigus, pärilikkus ja teised riskitegurid. Kõige selle juures peab aga meeles pidama, et iga inimene on terviklik – tema elu kvaliteet, töövõime, õnn, rõõm ja arenevad haigused sõltuvad inimese enda mõtetest ja emotsioonidest.

Hoia keha heas vormis

Kahjuks elatakse tänapäeval sageli neurootiliste sundmõtete ja hirmude meelevallas ning ollakse sõltuvuses ainult ümbritsevast, näiteks partnerist, majandusseisust jne. Näilist sisemist tühjust täidetakse asendustegevustega, olgu see siis suitsetamine, alkoholitarvitamine, narkootikumid, ohtlikud ekstreemsused või ülesöömine. Sellise mõttelaadi ja emotsionaalse seisundi aastatepikkusel püsimisel reageeribki organism haiguse tekke või selle süvenemisega.

Iga inimese organism reageerib varem või hiljem, kuid õigesti ja täpselt nendele tunnetele ja mõtetele, millega järjepidevalt kogu oma keha mõjutatakse. Südame- ja veresoonkonnahaiguste väljakujunemisele ja tervise allakäigule aitavad võimsalt kaasa negatiivsed ehk ebameeldivad tunded ja mõtted.

Negatiivse stressi maandamiseks ja hea enesetunde saavutamiseks on üks kindel vahend – regulaarne füüsiline tegevus, mis peaks olema elulaadi osa. Vahel võib juhtuda, et soov sportimisega alustada on olemas, kuid ühel või teisel ettekäändel alustamiseni ei jõuta. Ning ka sellise soovi mitterealiseerimine võib kujuneda tugevaks negatiivseks emotsiooniks. Siis on võimalik selle tundega tegelda ja loobuda takistavatest ettekäänetest.

Oma keha heas vormis hoida on aga väga oluline, sest siis ei kannata süda füüsilise ülekoormuse all ja haiguste tekke risk on väike.

Näiteks kontoritöötaja, kelle igapäevatöö pole füüsiline, peaks tegema vähemalt kolm korda nädalas tervisesporti. Tervena püsimise nimel peaks ta hoidma normis oma kehakaalu (normaalkehakaal on inimese pikkus – 100), sööma õigel ajal ja kolm korda päevas. Hommikul peaks sööma veidi ja ükskõik kui vara, kuid enne kella 10. Lõunasöök peaks jääma 12 ja ühe vahele, kuid kindlasti enne kella kahte ja õhtusöögiks on parim aeg kella viie ja kuue vahel. Õhtuse toidu kogus peaks olema lõunasöögist väiksem.

Suitsetajad peaksid oma harjumusest loobuma. Samuti on mõistlik loobuda suures koguses alkoholi joomisest (pudel ja rohkem viina või muud kanget alkoholi õhtu kohta), mis tekitab kehale ja vaimule mitu päeva ja nädalat kestvaid kahjulikke tagajärgi. Mõõdukas koguses alkoholi tarvitamine (0,5 l õlut, 250 ml veini või 60 ml kanget alkoholi õhtu kohta) sellist kahju ei tekita. Kuid samas pole sellest organismile ka mingit kasu, sest igal juhul on alkohol toksiline aine. Ning vähemalt kolm päeva nädalas peaks kindlasti olema päris alkoholivaba.

Võimalusel ei tohiks ka öösiti töötada ning magama tuleks minna hiljemalt kell 22-23.

Kahjuks näen oma praktikas ka vales rütmis elavaid ja ülepingutavaid inimesi. Sellised aktiivsed inimesed töötavad kodus kuni kella kaheni öösel, tõusevad vara, lähevad tööle, lõunat ei saa süüa, sest pärast lõunasööki jäävad uniseks ja kaotavad töövõime. Õhtul lähevad nad intensiivsesse trenni, kus tekitavad oma südamele ülekoormuse. Sellise eluviisi tagajärjeks on unehäired, väsimus, vererõhu tõus, rütmihäired, ärevushäire, paanikahood jne.

Süda ja hing on sünonüümid

Südame hoidmiseks on väga tähtis vaimu ja hinge hea seisund. Juba iidsetest kultuuridest alates on põhjendatult südant ja hinge peetud sünonüümideks. Hingelise tasakaalu, sisemise rõõmu, õnne või armastuse leidmiseks on kasutusel palju meetodeid ja lähenemisteid. Tõhusad võivad olla meditatsioon, jooga, tai chi, vabastav hingamine ja paljud teised meetodid. Peaasi, et ise tunned, kui üks või teine meetod aitab ja sellest sõltuvusse ei jää.

Paljud on leidnud endale ise oma sisemise rõõmu ja hingelise tasakaalu hoidmise meetodi ja oskavad seda kasutada. Sellistel inimestel on säravad silmad, nad on alati rõõmsad, neil pole igav, neil pole probleeme ega stressi. Kõrvalseisvad ja ärevuses elavad ning oma mineviku ja tulevikuga seotud sundmõtetega maadlevad inimesed ei saa neist aru või ei märkagi neid.

21. sajandi kohta on teada, et surma põhjustavate haiguste esinumbriks kujunevad psüühikahaigused. Seega sõltub just nüüd inimese elu kvaliteet ja eluiga vaimsest tervisest.