KIMPUS PUNNIDEGA: Sääsetõrjevahendist on abi, teab kolmeaastane Sander Johannes Kaldma. Vahel on mängima minekuga aga nii kiire, et läheb meelest emalt seda küsida. Tagajärjeks on tüütud ja sügelevad kublad. Foto: Teet Malsroos
Uudised
29. mai 2012, 07:00

Ära kratsi sääsepunni! (16)

"Kevadel reageeritakse hammustusele rohkem kui sügisel, sest talve jooksul on kaitsvad antikehad verest kadunud," lohutab lastearst-allergoloog Kaja Julge kõiki neid, kellele tänavu taas tundub, et arvukad sääsed on varasemast verejanulisemad.

"Sügiseks on antikehad jälle olemas ja sääsehammustused nii suurt häda ei valmista," kinnitab Tartu Ülikooli Kliinikumi lastearst-allergoloog Kaja Julge.

Sestap on tema sõnul ka nii, et sääsehammustusi taluvad paremini sääserohkete piirkondade elanikud. "Lapimaal, kus inimesed saavad sageli üle saja hammustuse päevas, on taluvusprotsent 50, aga Helsingis, kus sääski on oluliselt vähem, talub sääsehammustust 5 protsenti," räägib Julge.

Nõmme kliiniku perearst

Eero Merilind on oma igapäevatöös märganud, et sel aastal on järsku saabunud sooja tõttu tekkinud hulgaliselt sääski ja tavalisest veidi rohkem reaktsioone nende hammustustele. "Kui tavaliselt tekib sääse hammustuskohas sügelev punane punnike ehk kubel, siis sel aastal on olnud ka suuremaid paistetusi." Eriti kergesti paistetab üles silmade ümbrus, kus turse võib olla koguni nii suur, et silm ei paista välja.

Ka Merilind märgib, et just kevaditi on inimesed putukamürkidele tundlikumad ja reageerivad sestap ägedamalt.

"Mida rohkem inimene nõelata või hammustada saab, seda nõrgem reaktsioon tekib. Seepärast ei tunne näiteks mesinikud sageli enam mesilaste nõelamist," lausub ta.

Eriti verejanulised on veel kihulased

Inimesed, kes aga mesilaste või herilastega nii tihedalt kokku ei puutu, võivad nende hammustuse tõttu saada raske reaktsiooni – allergiašoki. "Kui mesilase või herilase torkest tekivad õhupuudus, teadvusehäired, krambid, tuleb kiiresti abi otsida," loetleb Merilind olukordi, kui arstiabi on möödapääsmatu.

Merilind on aga täheldanud, et eriliselt suuri lööbeid ja turseid, kohati ka verevalumeid tekitavad kihulased – väikesed paari millimeetri pikkused putukad, keda palja silmaga õieti ei näegi.

Olukord võib eriti hulluks minna siis, kui putukahammustust sügada – see vaid suurendab sügelust ja võib tekitada põletikku. "Mida rohkem hammustusekohta sügada, seda enam nahas olevatest nuumrakkudest sügelust tekitavaid aineid vabaneb. Kui tekkinud kublad katki kratsida, võib neisse sattuda infektsioon ja siis võtab paranemine hoopis kauem aega, jääda võivad ka armid," selgitab Kaja Julge.

Sestap soovitab ta sügelust vähendada apteegi käsimüügis olevate pihustite ja geelidega, mõni neist on müügil koos sääsetõrjevahenditega ka toidupoodides. Eero Merilind ütleb, et sääsekubla leevendajaid leiab näiteks Plixi ja Autan Akuti sarjast, samuti sobivad selleks Eestis toodetav PAPS-20, mentoolpiiritus ja näiteks ka antiseptilise toimega teepuuõli.

Pärast jaani tüütuid pinisejaid vähem

Putukate eemalhoidmisekski on peale spetsiaalsete sääsetõrjevahendite head ka eeterlikud õlid. "Näiteks toimib hästi see, kui magamistuppa panna teepuuõlipudel ja sellelt kork eemaldada. Sääski peletab ka lavendliõli," lausub Merilind ja tuletab meelde, et eeterlike õlidega end määrides võib arvestada 3-4tunnise kaitsega.

Ka soovitab Merilind igaks juhuks koju osta mõne allergia-vastase vahendi, näiteks Claritini, Zyrteci või Kestine. "Neist enamikul on ka odavam koopiavariant," lausub ta.

Kodus saab end sääskede eest kaitsta akende ette seatud putukavõrkudega, keha aga katta riietega. Seda soovitab ka putukateadlane Urmas Tartes, kes arvab, et sääserohkust tuleb võtta kui looduse paratamatust ja kannatada ära jaanipäevani – siis jääb tüütuid pinisejaid vähemaks.

Ettevaatust lastega!

Imikute ja väikelaste puhul peaks keemiliste putukatõrjevahendite kasutamisega olema ettevaatlik, sest nende tundlik organism võib kergesti saada mürgistusreaktsiooni. Enamikul kauplustes müüdavatel sääsetõrjevahenditel on ka peal märge, millisest vanusest alates seda kasutada võiks.

Väikelapse puhul on soovitatav panna kaitsevahendit pigem riietele kui nahale ning kindlasti peab meeles pidama, et mis tahes sääsetõrjevahendeid ei tohi kanda väikese mürakaru marraskil nahale.

Sääsk kardab sidrunilõhna

Sääsehammustuse leevendamiseks on paslikud ka ravimtaimed. Võrumaa Metsamoori talu perenaine Irje Karjus lausub, et kui looduses olles jääb silma näiteks madar, teeleht, paiseleht, saialill või vereurmarohi, on suurem häda seljatatud.

"Hõõruge värske taime lehest sõrmede vahel mahl välja ja määrige või tupsutage kupladele," õpetab Metsamoor. Tgelikult sobib sääsepunnide rahustamiseks enamik taimi, mis pole mürgised.

Lihtne abinõu on ka sügelevad kohad kummeli- või saialilleteega üle tupsutada. Selleks tuleb keeta veidi kangem teetõmmis kui joomiseks kõlblik. Samas võib neidsamu teesid ka lihtsalt juua. "Tee küll sissejooduna nii hästi ei mõju, esmalt tuleb ikka nahk maha rahustada. Kuid ka teejoomisel on rahustav toime," märgib Metsamoor.

Ka soovitab ta, nagu arstidki, teepuuõli. Ning abi saab ka sidruniviiluga kiheleva koha tupsutamisest. "Sääsed ei talu sidrunilõhna!" kinnitab Metsamoor.

Valmis võib segada ka saialilletinktuuri: "Pange saialilleõisi või -lehti viinaga pooleks, hoidke nädal aega toatemperatuuril ja ongi sääsekupuvastane vahend valmis," õpetab ta.