Paraku üsna suur. Kui praegu diagnoositakse maailmas igal aastal ligikaudu 10 miljonit uut vähijuhtu, siis 2020. aastaks ennustavad teadlased haigestumise sagenemist poole võrra ehk: 15 miljoni uut vähijuhtu aastas.
Pole alust loota, et need arvud oleksid Eestis teistsugused: regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja, Eesti Vähiliidu nõukogu esimehe Vahur Valvere sõnul näitab kodumainegi statistika kasvutendentsi.
Risk haigestuda vähki on igaühel
"Kokku on Eesti Vähiregistris registreeritud ligi 34 000 vähipatsienti, aastas sureb neist umbes 3500," loetleb Valvere.
Arvestades, et viimase rahvaloenduse andmeil elab Eestis 1 294 236 inimest, tähendab see, et igal 38. eestimaalasel on diagnoositud vähktõbi.
Kui need arvud mõjuvad hirmutavalt, kas siis saab ise kuidagi vähktõveriski vähendada?
"Arvatakse, et umbes veerand kõigist vähijuhtumitest tekiksid ka välismõjudest olenemata – organismis eneses moodustuvate kantserogeensete ainete ja parandamata geneetiliste vigade tulemusena," nendib doktor Tiiu-Liis Tigane, Eesti Vähiliidu meditsiininõunik. Teisisõnu: toitugu inimene nii tervislikult kui tahes ja tegelgu sportiga, iga neljas vähk areneb elustiilist hoolimata niikuinii. Oht haigestuda pahaloomulisse kasvajasse on olemas igaühel.
Teine suur risk on see, kui perekonnas on juba geneetiline eelsoodumus mingi vähi tekkeks: kui ema- või isaliinis on teada mitu sama tüüpi vähi juhtumit, on suur tõenäosus, et laps pärib emalt või isalt vigase geeni.
Näiteks on tänapäeval teada geenid, mis põhjustavad rinna- ja munasarjavähki (need saavad alguse ühest geenimutatsioonist). Näiteks nn rinnavähigeeni olemasolul on risk haigestuda rinnavähki väga suur, elu jooksul isegi kuni 85%. Võrdluseks: Euroopa Liidus tervikuna on keskmine risk haigestuda rinnavähki umbes 10%.
"Siiski on päriliku eelsoodumuse osakaal väike, enamik vähkkasvajaist saab alguse elu jooksul tekkinud geenimuutustest," lohutab Tigane.
Mõne vähiliigi puhul on riskiks ka sugu. Näiteks rinnavähk sõltub naissuguhormoonidest.
Eesnäärmevähk on aga jällegi puhtalt meeste tõbi. Kolmas suurem risk on eluiga: tõenäosus haigestuda pahaloomulisse kasvajasse suureneb eluea kasvades. Näiteks rinnavähi esinemissagedus kasvab hüppeliselt alates 45. eluaastast.
Vaktsiin vaid ühe kasvaja vastu
Tiiu-Liis Tigane võtab eelneva kokku nii, et tegelikult ei saa inimene mitme riski puhul midagi ise ära. Aga ta saab oma üldist vähki haigestumise riski vähendada tervisliku eluviisi ja tähelepanuga oma tervise suhtes.
Kuna varakult avastatud vähk on ravitav, tuleb oma tervist jälgida, häirete puhul arsti poole pöörduda ja kindlasti osaleda riiklikel sõeluuringutel.
Perekondliku eelsoodumuse kahtluse korral peab käima geneetiku konsultatsioonil, kuhu saadab perearst, günekoloog või mammoloog.
"Meditsiinigeneetik otsustab, kas on vaja teha geenitest või mitte. Ka selgitab ta hiljem lahti testi vastuse ehk selle, millised on inimese eelsoodumusriskid," räägib Asper Biotechi tootejuht Valdur Mikita.
Kui inimesel on geenitestile suunamiseks näidustus, siis tasub testide eest haigekassa.
Asper Biotechi laboris saab uurida näiteks pärilikku soolevähki, määrata päriliku rinna- ja munasarjavähi eelsoodumust ja teha glioblastoomi (ajuvähk) geenitesti. "Maailmas on võimalik uurida ka palju teisi päriliku vähi sündroome. Kui Eestis ei saa mingit testi teha, tellitakse see mujalt. See on meditsiinigeneetikute jaoks igapäevane praktika. Ühelgi laboril maailmas ei ole võimekust uurida kõiki pärilikke haigusi," selgitab Mikita.
Ka tema soovitab meeles pidada, et enamik vähke ei ole pärilikud. "Vähk on sporaadiline ehk siis tekib muudel põhjustel, mis ei ole geneetilist laadi. Tänapäevaste teadmiste kohaselt võib öelda, et laias laastus on vaid 5–10% vähijuhtudest pärilikud," lausub Mikita.
Kui alati pole vähki ka tervislikke eluviise järgides võimalik endast eemal hoida, siis vähemalt ühe – emakakaelavähi, mida põhjustab papilloomviirus – vastu saab ka vaktsineerida. Ülejäänute võimalikult varaseks avastamiseks tasub osaleda riiklikes sõeluuringutes.
Kas taskuvidinast võiks olla vähi avastamisel abi?
Poliitik Marek Strandberg kirjutas hiljuti suhtlusportaalis Facebook, et vähi tõttu on mitmed tema tuttavad ja sõbrad kannatanud ja siit ilmast lahkudki: "Massachusettsi keskhaiglas on kokku pandud selline tasku-magnetresonatsanalüsaator, millega saab tunni jooksul aimu, kas koeproovis on vähirakke. Mõne tuhande dollari eest võiks selline olla igas perearstikeskuses. Paljude vähiliikide puhul tagab õigeaegne diagnoos ka tulemusliku ravi."
"Kardan küll, et see on üsna spetsiifiline riistapuu, mis kõiki probleeme ei lahenda, kuigi on oma olemuselt väga innovaatiline," kommenteerib Strandbergi leidu Asper Biotechi tootejuht Valdur Mikita.
Tema sõnul oleks mõeldamatu, et perearst teeb tuumori biopsiat, sest üldjuhul teeb seda erialaarst. Teiseks – kui biopsia on võetud, ei või kunagi täiesti kindel olla, et vähikolle ei jäänud kusagile teise kohta, kuhu biopsia nõel ei ulatunud.
"Aga erialaarstide juures oleks muidugi sellest tehnoloogiast kasu, kui see on laiemalt heaks kiidetud," arvab Mikita.
Kuidas vähendada vähiriski?
Toitu tervislikult: söö nitraadivabu tooteid, ära liialdada soolatud, marineeritud ja suitsutatud kraamiga. Rasvane ei ole hea. Ning kõrbenud rasv on sulaselge kantserogeen – seda on paslik meelde tuletada praegusel grillhooajal. Menüü peaks sisaldama täisteratooteid, kaltsiumirikkaid ja väherasvaseid piimasaadusi.
Väldi suitsetamist või tossutavate inimestega ühes ruumis viibimist.
Väldi alkoholi kuritarvitamist.
Harrasta tervisesporti. Vähese kehalise aktiivsusega naistel suureneb näiteks rinnavähirisk.
Allikas: Tiiu-Liis Tigane
Kui suur on tõenäosus haigestuda vähki?
Darthmouthis tegutseva meedia- ja meditsiinikeskuse teadlaste sõnul on võimalik välja arvutada vähki haigestumise absoluutne risk ehk tõenäosus, iga mitmendat inimest vähktõbi tabab.
Absoluutse riski saab välja arvutada selle järgi, et jagada vähi sagedus inimeste arvuga. Ehk kui Eestis avastati Eesti Vähiregistri järgi 2008. aastal 7122 vähi esmajuhtu ja elanikke on Eestis viimase rahvaloenduse andmeil 1 294 236, siis tähendab see seda, et igal 0,005 inimesel on ühe kalendriaasta jooksul võimalik jääda vähktõppe.
See arv võib tunduda väike, kuid Eesti Vähiregistri 2008. aasta andmed pahaloomulistesse kasvajatesse haigestumise kohta on karmid.
Kommentaarid