Uudised

Vaktsineerimata lapsed elavad vaktsineeritute arvel (1)

Silja Paavle, 24. juuli 2012, 07:00
SÜDAMERAHU HUVIDES: Raili Kübar on veendunud, et vaktsiinid aitavad tema silmaterasid Karoliinat (5) ja Pille-Riini hullude tõbede eest kaitsta. Foto: Aldo Luud
"Kui arstidel õnnestus leetrite tüsistusena tekkinud hingamispuudulikkuse tagajärjel lapse elu päästa, oli ema šokis ja pisarates – talle jõudis kohale, milline väärtus on vaktsineerimisel," meenutab Kuulo Kutsar ühte lugu ja rõhutab, et eestlaste vanasõna "Mis silmist, see meelest" nakkushaiguste puhul ei kehti.

"Vaktsineerimata lapsed elavad vaktsineeritute kulul," on veendunud nii Kutsar kui tema kolleegid, samuti paljud oma lapsi kaitsesüstinud vanemad.

Üks neist on tartlanna Raili Kübar, kelle tütred Pille-Riin (2) ja Karoliina (5) on korralikult vaktsineeritud.

Südamerahu ja tervise huvides

Samal teemal

24. juuli 2012, 07:00

"Kui keegi ei vaktsineeriks, lokkaksid tõved ja olukord oleks päris hull," põhjendab ta oma arvamust lisades, et kui haigust saab vaktsiiniga ennetada, tuleb seda ka teha. Südamerahu huvides.

Sest kui midagi juhtub, on südamevalu topelt.

Raili räägib emast, keda kohtas, kui oli vanema tütrega köha pärast lastehaiglas. "Arsti kabinetti tormas paanikas ema, kes nõudis lapsele teetanuse vastu süsti nüüd ja kohe – laps oli astunud järves pudelipõhja jalga. Kui arst mainis, et teetanusesüst peaks ju perearsti juures tehtud olema, teatas ema, et on eluaeg olnud vaktsineerimise vastu," meenutab Raili lugu, kuidas alles kriisiolukorras hakatakse mõtlema vaktsineerimatuse tagajärgedele.

Terviseameti epidemioloogianõunik, doktor Kuulo Kutsar meenutab teist lugu aastate tagant.

Üks ema otsustas oma sõbranna soovitusel tungivalt aastaseks saanud tütart leetrite vastu mitte vaktsineerida, sest "vaktsiin on lapsele ohtlik". Kaheaastasena sõime läinud laps nakatus mõne kuu pärast leetritesse. Tüsistusena tekkis kõrvapõletik, millele lisandus kopsupõletik. "Lapse piinatud kopsud põhjustasid raskekujulise hingamispuudulikkuse. Siiski õnnestus arstidel lapse elu päästa. Ema oli šokis ja pisarates – lõpuks jõudis talle kohale, milline väärtus on lapse vaktsineerimisel," kirjeldab Kutsar.

Südamerahu pärast on Raili Kübar koos abikaasaga leidnud võimaluse vaktsineerida tütred lisaks riiklikus immuniseerimiskavas ettenähtule ka puukentsefaliidi ja pneumokokk-bakteri vastu.

Raili arvab, et mõnikord võib olla vanemate veendumuse taga lapsi mitte vaktsineerida teadmatus. Kuulo Kutsari sulest ilmunud "Lapsevanemale vaktsineerimisest" täidab seda tühimikku kindlasti.

Haigused peidavad end varjatud kujul

Aastaid laste vaktsineerimise korraldamisega nii Eestis, Euroopas kui Kesk-aastas tegelenud Kutsar on kohanud lapsevanemate kujutelma, et kuna tõsiseid nakkushaiguseid enam ei ole, puudub lastel nakatumise võimalus ning sestap pole neid vaja vaktsineerida. ""Mis silmist, see meelest!" on ohtlik illusioon," hoiatab Kutsar.

Ta tuletab meelde, et nakkushaiguseid esineb oluliselt vähem seetõttu, et oleme ise vaktsineeritud ja kaitsnud läbi aegade lapsi hästi. Haigestumise vähenemise ja lakkamise seost ideega lõpetada üldse vaktsineerimine võrdleb Kutsar lekkiva paadi tühjendamisega veest.

"Kui oleme vee kiiresti välja kühveldanud, on paat varsti kuiv. Pärast seda võime veekopa minema visata ja puhkama jääda, kuid paat lekib edasi ja paati koguneb järjest rohkem vett. Kui midagi ette ei võta, on paat peagi taas vett täis ja me võime uppuda koos oma lihtsameelse väärusuga," selgitab ta.

Sellest lihtsast näitest tuleneb tema sõnul ka korduvalt järele proovitud tarkus: laste tervise ohutuse nimel tuleb jätkata vaktsineerimist ka pärast seda, kui haigestumine on lakanud või esinevad vaid üksikud haigusjuhud, sest haigustekitajad pole kuhugi kadunud. "Nad on endiselt olemas, nad ringlevad nii laste kui täiskasvanute seas varjatud kujul ning otsivad vaktsineerimata vastuvõtlikke inimesi," kinnitab Kutsar.