Kindlasti tasub end pikemat aega väsinuna tundes perearstiga nõu pidada, sest põhjuseks võib olla ka mõne vitamiini või kaltsiumi puudus, ütleb Ülikooli apteegi farmatseut Imbi Lodde. Foto: Aldo Luud
Uudised
25. september 2012, 07:00

Oled surmani väsinud – äkki on sul rauavaegus (16)

Krooniline väsimus, unisus, kiirenenud südamelöögid, ärrituvus, peavalud ning peapööritus võivad tunduda kui tavalised üleväsimuse märgid. Tegelikkuses võivad need viidata ka rauapuudusest põhjustatud aneemiale.

Tartu tudeng Mariann (24) ütleb, et temal viitab rauavähesusele veres just väsimus. Algul pani ta selle ületöötamise arvele, sest kooli kõrvalt ka õppida pole teps mitte lihtne. Aga pärast mõni kuu kannatamist käis naine perearstile muret kurtmas ja selgus tõsiasi, et tegelikkuses kimbutab piigat aneemia. Mõlemal korral on ta abi saanud rauapreparaadikuurist.

Naised on rohkem ohustatud

Ülikooli apteegi Tartu apteegi proviisor Triin Elmaste ütleb, et rauavaegusaneemia on kõige sagedasem aneemia liik – selle all kannatab ligikaudu 20% naistest, 50% rasedatest ja 3% meestest.

Aneemia peamisteks tekkepõhjusteks peetakse rauapuudust toidus, raua puudulikku imendumist seedetraktist ja raua kadu verejooksude korral.

Aneemia areneb välja aeglaselt. Esmalt kasutab keha luuüdis ära organismi enda rauavaru. Et naiste rauavaru on väiksem kui meestel, on aneemia arenemise suureks riskifaktoriks naistel rauakadu menstruaalverejooksuga.

"Meestel ja postmenopausis olevatel naistel on sagedasemaks rauapuuduse põhjuseks seedetrakti verejooks, näiteks seedetrakti haavandist mittesteroidsete põletikuvastaste preparaatide (aspiriin) kasutamisel, jämesoole kasvaja, emakakasvaja, aga ka doonorlus," märgib Elmaste.

Kuid rauavaegusaneemia riskigruppi kuuluvad ka rasedad ja imetavad naised, kiires kasvueas olevad imikud, lapsed ja noorukid, eakad ja taimetoitlased, kellel rauavaegusaneemia areneb aastatega

Nimelt täiendab organism rauavarusid toiduga. Rauarikkad toitained on rosinad, liha (eriti maks), kala, linnuliha, munad, oad ja teraviljaleib.

Kui toidulaual küllaldaselt rauda sisaldavaid toiduaineid napib, võib see soodustada kehvveresuse arengut. Nii ei mõju organismile näiteks hästi ranged dieedid, kus napib punast liha ja subprodukte.

Rauda sisaldavad ka mõningad köögiviljad, kuid nendest omastab organism seda raskemini. Näiteks omastab inimene spinatist 1%, vasikalihast aga 22% rauda. Seetõttu on taimetoitlastel aneemiasse haigestumise oht suurem kui lihasööjatel.

C-vitamiin soodustab imendumist

Raseduse või imetamise ajal on soovitatav kasutada suukaudseid rauapreparaate, kuna toidust saadavast rauast ei piisa. Kui rauavaegusaneemia on välja kujunenud, siis esmalt tuleb selle põhjus kõrvaldada. Seejuures ainuüksi menüü korrigeerimisest ei piisa, kindlasti tuleb ka rauapreparaate võtma hakata.

Elmaste sõnul tuleks rauapreparaate võtta enne sööki tühja kõhuga, kuid see võib osutuda võimatuks, sest kõige sagedasemaks rauapreparaatide kõrvaltoimeks on seedetrakti ärritusnähud.

Meeles tasub pidada sedagi, et kui piim ja/või antatsiidid vähendavad raua imendumist, siis C-vitamiin jällegi soodustab seda.

Kuigi punavereliblede arv peaks rauaraviga normaalsele tasemele jõudma kahe kuuga, tuleb ravi jätkata 4–6 kuud.

Kuid kindlasti tasub end ka pikemat aega väsinuna tundes perearstiga nõu pidada, et väsimuse põhjused välja selgitada.

Millal võib kahtlustada aneemiat?

Aneemiale viitavad kahvatu nahk, väsimus, ärrituvus, õhupuudus, madal vererõhk (hüpotoonia), valulik keel, lõhed suunurkades, söögiisu vähenemine või puudumine, peavalu otsmiku piirkonnas, haprad murduvad küüned, isu ebatavaliste ainete järele (kriit, tsement, jää, ajaleht, tikud).

Allikas: YA Tartu apteek

Kuidas tekib aneemia?

Raud on üks hemoglobiini koostisosi, see on organismile hädavajalik punavereliblede tootmiseks.

Punavereliblesid ehk erütrotsüüte vajab organism normaalseks funktsioneerimiseks. Need sisaldavad hemoglobiini — punast verepigmenti, kuid ka valku, mis vastutab hapniku transportimise eest kopsudest kõikide elundite ja lihasteni.

Kui punavereliblesid pole organismis piisavalt või langeb neis hemoglobiin, tunnetab organism hapnikupuudust. Nii tekibki kehvveresus ehk aneemia.

Allikas: Planeta Ženštšinõ