Esimene podagrahoog: "Arvasin, et olen napsisena jalaluu murdnud." (1)

Viljandi mehele Üllar Priksile (35) meeldib kokata ja hästi süüa ning sinna juurde kosutavat õlut rüübata. Seda hoolimata mõne aasta tagusest hommikust, kui ta ärkas põrgulikult valutava jalaga. "Esimese hooga arvasin, et olen napsisena jalaluu ära murdnud," muigab Üllar.

"Elust peab rõõmu tundma."

Kiire käik reumatoloogi juurde, kellega Üllar tutvus õlleklubis Sangarite Selts, tõi päevavalgele karmi tõe: see oli podagrahoog. Ehk tema jala liigesesse olid kuhjunud kusihappe kristallid ja need tekitasid ägeda põletiku ehk podagrahoo.

"Tere tulemast klubisse!" tervitasid teda hiljem kaaslased õlleklubist – paljud neist on podagra olemusega kursis, sest see haigus kimbutab enamasti mehi.

Patsiendi infomaterjal ütleb podagra kohta: "Iseloomulik on haigushoo järsk algus, eriti öösel pärast rikkalikku õhtusööki, kui on söödud rammusaid lihatoite ja tarvitatud alkoholi, või siis pärast külmetumist, füüsilist või vaimset ülepinget."

Üllar teab, et täpselt nii see ongi.

Podagra ennetamisel on oluline osa dieedil ehk sööma peaks puriinivaeseid toiduaineid ja loobuma alkoholist. Üllar mõtleski korraks dieedi peale, kuid otsustas siiski vanas vaimus jätkata. "Elust peab rõõmu tundma," põhjendab ta.

Liiatigi pole podagra Üllarile endast rohkem märku andnud. Ja kuigi ta teab, et kuulub ka ülekaalu pärast igasuguste tervisehädade riskigruppidesse, ei pane see teda muretsema. "Südamega on mul kõik korras ja elada jõuan. Arsti juurde pole mul mitu aastat asja olnud," muigab ta.

Üllari sõnul on kõik kinni mõtlemises ehk mõtlema peab nii endast kui oma elust positiivselt. "Siis on stressi vähem ja elu edeneb paremini," selgitab ta ega lase end heidutada ka statistikast meeste järjest sagenevate tervisehädade, lühikese eluea ja muu seesuguse kohta. "Kui see paneb kellegi oma eluviise ümber hindama, on hästi. Mina tean, mis mulle elus meeldib, ja seda pean ma saama," lausub ta.

Üllar usub, et need inimesed, kellel on podagra diagnoositud, teavad seda samuti. Ja et nemad võtavadki elu huumoriga.

Tema aga avas ninanipsuna porgandisööjatest ülemõtlejaile Viljandis äsja elustiiliklubi ja ristis selle oma tõve järgi.

"Aga see, et klubi nimi on Podagra, ei tähenda, et siin saab ainult ebatervislikku toitu. Saab ka näiteks maksa, sest õigesti tehtud grillitud maks maitseb väga hästi. Ma tean küll, et maks on puriinirohke, aga kui seda liiga tihti ei söö, on kõik hästi," räägib Üllar. Podagra menüü kokku pannud mees on veendunud, et keskmisest Eesti toidukohast on see märksa tervislikum.

Kõige olulisem on teada, mida teed

Ja kuigi elustiiliklubi avamisega kaasnenud toimetusi on jagunud ka öötundidesse, kinnitab Üllar, et pärast klubi avaõhtut magas ta väga rahulikult. Korralik ööuni aga on ju terve püsimise seisukohalt ju hindamatu.

Ehk siis – elamise juures ongi Üllari sõnul kõige olulisem, et teaksid, mida teed. Ka Podagra avamine on podagradiagnoosiga mehe sõnul teadlikult võetud risk.

"Mõned inimesed muretsevad oma tervise pärast: jooksevad päev läbi ja söövad tervislikult, kuid süda jääb ikka une pealt seisma. Mina tahan, et minu aastad oleksid elatud õnnelikult. Kui mulle meeldib hästi süüa ja õlut juua, pean ma seda saama," lausub ta rõõmsalt

Arst: dieet on oluline

"Podagraatakkide vältimiseks on oluline dieet ja ülekaalulistel kehakaalu vähendamine," rõhutab erakliiniku Luukas reumatoloog Reinhold Birkenfeldt.

Podagrahaige toit peab olema puriinide, lipiidide ja valguvaene. Toidust tuleb välja jätta noorloomaliha, suitsusink, maks, neerud ja kopsud; kaladest tursk, koha, haug, heeringas, sardiinid, sprotid, samuti kalamari. Köögiviljadest peab välja jätma herned, oad, lillkapsas, spinat. Piirata tuleb rasva, oakohvi ja tee tarvitamist. Keelatud on alkohoolsed joogid.

Soovitatav on süüa toiduaineid, millest tekib vähe kusihapet ehk näiteks piima, juustu, kanamune, kartulit, porgandit, salatit, saia ja leiba, tatart, riisi, õunu, pirne, ploome, aprikoose, viinamarju ja pähkleid. Juua tuleb rohkesti vedelikku, eriti leeliselist mineraalvett, soodavett, piima või mahlajooke. Vedelik aitab kusihappesooli uriiniga välja viia ja kergetel juhtudel sellest kusihappe tasakaalus hoidmiseks piisabki.

Podagra: haigushoog käib 2–3 korda aastas

Podagra on organismi ainevahetushäirega seotud äge liigese-

põletik, mis tabab umbes viit inimest tuhandest; sagedamini

haigestuvad mehed ja postmenopausis naised, samuti neeruhaiguste, suhkruhaiguse või rasvumise all kannatavad inimesed.

Arenenud riikides on podagra leviku suurenemist seostatud puriinirikaste toitudega ja alkoholi tarvitamisega. Puriinid on lämmastikku sisaldavad looduslikud orgaanilised ained. Inimese organism saab puriine ühelt poolt toiduga ja teiselt poolt tekivad need organismis eneses rakutuuma ainete lagunemisel. Puriinide lagunemise lõpp-produktiks on kusihape, mida eritatakse uriiniga. Normaalselt on kusihappe teke ja tema soolade ehk uraatide eritamine uriiniga tasakaalus.

Podagra tekib, kui kusihapet koguneb verre niipalju, et see hakkab nõelakujuliste kristallidena välja sadestuma inimese kudedesse, näiteks liigeseõõnde, tekitades ägeda liigesepõletiku ehk podagrahoo.

Meestel on esimese haigushoo puhul tavaliselt haaratud suure varba põhiliiges. Iseloomulik on järsk algus, eriti öösel pärast rikkalikku õhtusööki koos alkoholi tarvitamisega või pärast külmetumist, kehalist või vaimset ülepinget. Algab tugev liigesevalu, mille ajal kogu varvas muutub punetavaks, kuumaks ja tundlikumaks. Tekib liigese turse, nahk on välja venitatud ja läikiv. On võimalik kehatemperatuuri tõus.

Algul tuleb uus hoog mõne aasta järel, siis juba 2–3 korda aastas. Iga uus haigushoog on pikem ja haigusprotsessi haaratakse uusi liigeseid. Nii võivad haigestuda jalapöid, hüppeliigesed ja põlved, mõnikord, eriti naistel, ka sõrmeliigesed. Podagrahoo puhul saab abi perearstilt.

Allikas: luukas.ee, inimene.ee