Hiiliv epideemia: osteoporoos võib ilmsiks tulla alles pärast luumurdu (2)

Mailile (28) tuli teade sellest, et ta on osteoporoosi küüsi langenud, nagu välk selgest taevast. Mullu varakevadel oma koduaias askeldades komistas naine äsja lõigatud õunapuuoksa taha ja kukkus.

"Enne maandumist panin parema käe ette, kuid see oli viga – juba enne püstitõusmist oli selge, et nüüd on käeluu randmest katki," ohkab naine oma kätt silmitsedes.

Kui kipsis ranne paranes veidi rohkem kui kuu ajaga, siis hoopis šokeerivamalt mõjus naisele teade, et teda on tabanud osteoporoos. "Nüüd ma saan aru küll, miks seda hiilivaks epideemiaks nimetatakse. Mitte miski ei andnud selle haiguse olemasolust märku!" nendib Maili. Nüüd teab naine täpselt, et kõige sagedamad osteoporoosist tekkivad murrud on lülisamba nimme-ristluu piirkonnas, reieluukaelas ja randmeliigeses.

Dieedid võivad kurvalt lõppeda

See, et Maili luud on hõredad, tehti kindlaks spetsiaalse röntgeniaparaadiga. Nüüd loodab naine, et ravimeid võttes muutuvad ta luud veidi tihedamaks.

Qvalitas Arstikeskuse sisearst Sirje Siim lausub, et kui varem peeti osteoporoosi peamiselt vanemate naiste haiguseks, siis nüüd diagnoositkase seda haigust ka noortel inimestel. "Põhjuseid on erinevaid, aga peamiselt siiski ebatervislikud toitumisharjumused ja vähene füüsiline aktiivsus," nendib ta.

Osteoporoos on tema sõnul kogu skeleti haigus, mille tulemusena väheneb luutihedus ja luukvaliteet." Luumass saavutatakse juba noores eas ning seetõttu on oluline, et toitumine ja füüsiline koormus oleks tasakaalus juba nooremas eas. Luumass on kõige suurem 30. eluaastal, seejärel algab luumassi aeglane vähenemine. Eriti kiireks muutub luumassi vähenemine naistel pärast menopausi," selgitab Sirje Siim.

Oluline on teada, et haigust saab ennetada – see algab juba lapsepõlves. "Vanematel tuleb tähelepanu pöörata laste toitumisele, sest mida tugevamad luud saavad lapsed noorena, seda väiksem on risk osteoporoosi tekkele hilisemas eas," lausub sisearst.

Eelkõige on vajalik kaltsiumirikas toit (piimatooted, oad, brokoli, lillkapsas, pähklid, kala) ning füüsiline aktiivsus. Vältima peaks liigset kohvi ja kihisevate jookide joomist, liiga soolast toitu, alkoholi ja ka liigset veejoomist, kuna vesi viib organismist kaltsiumi välja.

"Kahjuks toituvad lapsed üha ebatervislikumalt ning noorte neidude kõhnumisdieedid võivad lõppeda väga kurvalt," nendib Sirje Siim. Tema sõnul on tõestatud, et luumass on otseselt seotud kehamassiga ehk mida kõhnem on inimene, seda õrnemad on ka tema luud. "Seetõttu on suur kaalulangus luudele väga ohtlik," hoiatab sisearst ja lisab, et viimastel aastatel on täheldatud osteoporoosi suurenemist eelkõige noorte hulgas.

Peale tervisliku toitumise aitab luustikku tugevdada ka liikumine, eriti hilisemas kasvueas (tüdrukutel 11–13aastasena, poistel 13–17aastasena). "Kõik spordialad, mis soodustavad hüppamist, jooksmist ja üldse liikumist, on igati teretulnud. Sealhulgas ka tantsimine. Kasuks tuleb ka jalgsi kooliminek-tulek ja lihtsalt õues viibimine," räägib Siim.

Osteoporoosi ravi algab luutiheduse uuringuga, seejärel määratakse ravimid. "Minimaalselt kestab osteoporoosi ravi aasta, keskmiselt aga 3–5 aastat," ütleb tohter.

Ravi on õnnestunud, kui tänu sellele luutihedus suureneb või püsib samal tasemel. Kehvemal juhul võib luutihedus aga ka pärast ravi väheneda ja siis tuleb osteoporoosi põhjuseid uuesti uurida või vahetada ravi.

Haigust on raske avastada, sest enne luumurde see vaevusi ei tekita. Seepärast tasub vanemas eas mõõta oma pikkust ja võrrelda seda nooruses mõõdetuga – kui pikkus on vähenenud üle 3 cm ja esineb selgrookõverus (küür) turjal, võib kahtlustada luuhõrenemist. Sirje Siim soovitab kahtluse korral oma murest rääkida arstile, et luutihedus saaks mõõdetud ja vajadusel ka ravi alustatud.

Minutis murrab kaks inimest oma kondid

Eestis põeb osteoporoosi arvestuslikult üle 90 000 naise.

Iga kolmas üle 50aastane naine on juba haigestunud osteoporoosi.

Risk saada reieluukaelamurd on oluliselt suurem kui haigestuda rinnavähki.

Iga 30 sekundi järel saab Euroopas keegi osteoporoosi tõttu luumurru.

Osteoporoosi suurimad riskifaktorid

Vanus alates 50. eluaastast.

Naissugu.

Perekondlik eelsoodumus.

Alakaalulisus.

Suitsetamine.

Alkoholism.

Varajane menopaus.

Kaltsiumi vähene sisaldus toidus.

Teatud ravimid (glükokortikoidid).

Maksa, pankrease, peensoole ja neeruhaigused, endokriinhaigused.