Kolme hambaga maamees: 76eurose sissetulekuga hambaid ei ravi (9)

Viimati 30 aastat tagasi hambaarsti juures käinud maamees Peeter proovis kord kärakaga hambavalu ära võtta – kaks pudelit võttis ära, aga tolku ei midagi. Vähe sellest – pähe ka ei hakanud.

Kümne lapse ema Liilia teab, et odavam on hammas välja tõmmata kui ravima hakata. Nüüd ootab ta, millal tal ükskord ometi tekib võimalus proteesid saada.

Linnas ja maal hambaarstina tegutsev suurte kogemustega Larissa Zirkilova ütleb, et hambad ei ole ainult esteetika, hambad mõjutavad kogu tervist – ning just seepärast peaks riik ka tööinimeste hambaravi taas hüvitama hakkama.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur annab teada, et tööinimene maksku ise oma hambaravi eest.

Odavam on hambad välja tõmmata

November on kuulutatud hammaste tervise kuuks. Sel puhul siin viie inimese lood ongi.

Kümne lapse ema Liilia elab Põlvamaal Põlgaste külas. Kui ta naeratab, hoiab ta kätt suu ees. Justkui peidaks, varjaks.

"Ega see hammaste asi kiita ole. See ei ole ainult Põlgastes, see on üleüldiselt, nii maal kui linnas, ka Tallinnas. Hambaarsti juures käiakse siinkandis nii Kanepis kui Põlvas. Mina käisin viimati hambaarsti juures siis, kui noorim laps oli paari-kolmeaastane. Umbes viis aastat tagasi. Lihtsalt oli vaja – pidi välja tõmbama. Ravida vaevalt et jõuab. Odavam on hambad välja tõmmata kui ravida. Ja nüüd

ootan, millal saab ükskord proteesid," räägib 50aastane Liilia.

"Olen ka ise endal hamba välja tõmmanud – tegelikult, mis tast tõmmata, kui ise ära tuli. Aastaid oli juba selline. Päris tühi mu sahtel ei ole. Mul endal ei olegi nii hull seis. On hullemaid," ütleb Liilia, käsi suu ees. "Vaat ongi nii kalliks tehtud see hambaravi. Kallis on, väga kallis. Abikaasa käis hambaarsti juures. Oli tükk aega hambavalu käes. Häda oli. Lõpuks läks. Tõmmati välja. Hea summa oli: 35 eurot läks ühe korraga."

Kui kaua tuleb hammaste ravi/väljatõmbamiseks raha koguda? "Kui on vaja minna, siis jätad midagi tegemata, ostmata. Kui oleksid maal korralikud palgad, siis ei oleks riigilt toetust vajagi – saaks ka ise hakkama," ütleb Liilia. "Vähemalt lastel on tasuta hambaravi. Ütlen lastele, et kindlasti tuleb hambaarsti juures käia – praegu on teil ilma rahata, ei pärast jõua enam maksta." Tasuta hambaravi on alla 19aastastele.

Millal te jälle hambaarsti juurde lähete? "See on hea küsimus," vastab Liilia ja kehitab õlgu: "Ei tea täpselt. Siiani on päästnud tablett. Võtad sisse, aitab. Tablette aga ei tohi nii palju sisse võtta – see on äärmine juhus. Tänan õnne, et praegu hambad ei valuta."

Mehed teevad Põlvamaal Kanepi poe juures aega parajaks.

Kui jutt hammaste peale läheb, teavad nii Peeter kui Tõnu kohe öelda, mis maksab hamba väljatõmbamine: "300 krooni. Mis euroajal maksab, ei teagi."

Peeter käis viimati hambaarsti juures sügaval nõukogude ajal. "See oli kuskil 30 aastat edasi. Elasin siis Oraval, käisin Petseris hambaarsti juures, Eesti arst oli. Praegu peaks mul kolm hammast ravi vajama."

"Aga mul ainult kolm hammast ongi!" prahvatab Tõnu ja ajab suu irevile – ainult üks hammas vaatab vastu. "Üks on ees, kaks taga. Vene kroonu võttis hambad ära."

Millal jälle hambaarsti juurde lähete?

"Plaan on kogu aeg," muigab Peeter.

"Iga kuu saan 76 eurot toetust. Sellega pean kuu aega ära elama. Selle rahaga küll ei lähe hambaarsti juurde, ei vaata hambaarsti poolegi," räägib Tõnu.

Kui hammas valutab, mis siis teete?

"Kui valutab, olen rohtu võtnud," ütleb Peeter.

Kas kärakast on abi?

"Ükskord proovisin," pihib Peeter. "Kaks pudelit panin nahka, ikka hambavalu ära ei võtnud. Kõige hullem on see, et pähe ka ei hakanud. No ei hakanud pähe, ei hakanud. Siis võtsin kaks tabletti. Ei mäleta enam, mis tabletid olid. Siis hakkas pähe. Lõi sassi. Tabletid mõjusid."

"Proteesid on nii kallid, et oi-oi," ütleb Tõnu. Mehed räägivad, et üks pani proteesid suhu – täissuu, täislaks, nagu öeldakse – ja maksis selle eest krooniajal 8000 krooni. Mis hinnad euroajal on, mehed ei tea. "Kindlasti kallim," pakub Tõnu, kel proteesidega omalaadne suhe: "Kahed proteesid olen lasknud endale teha. Ei pea vastu. Plõks ja pooleks! Ja jälle maksa ilmatu suur raha."

Tõnu annab teada, et tema on oma kolme hambaga rahul küll. "Söön mannapudru, ja käib küll," ütleb ta pudikeeles.

Hambaarst: hambad mõjutavad kogu tervist

Larissa Zirkilova on hambaarst 1986. aastast. 1988. aastast on ta hambatohter Tartumaal Vara vallas Koosal. Nüüd on ta ametis nii Koosal kui ka Tartus. Esmaspäeval, kolmapäeva hommikul ja reedel on Tartus ning teisipäeval, kolmapäeva õhtul ja neljapäeval Koosal.

"Odavam on hammas välja tõmmata. Seda on üsna palju. Tihti on nii, et ei tuldagi enne, kui hammas valutama hakkab. Siis on paratamatult asi nii kaugele läinud, et ongi ainult eemaldamine," tunnistab Zirkilova.

"Hambad ei ole ainult esteetika, mitte ainult ilu pärast. Hambad mõjutavad kogu tervist, hambad on kõige alus. Kui on põletikusambad, seal on pidev infektsioon juure all, siis see kahjustab südamelihast, neeru ja nii edasi," ütleb hambaarst.

"Olukord hammastega on kehv, muidugi. Kui oli vähemalt 300 krooni hüvitist, see haigekassa toetus, siis inimesed käisid vähemalt kord aastas näitamas. See siiski mõjutab, et toetust enam ei ole. Päris mitmed räägivad niimoodi."

Kas riik peaks uuesti hüvitist maksma hakkama töölkäivatele inimestele? "Kindlasti!" lausub arst. "Paljud inimesed teevad tööd miinimumpalga eest. Aga hambaravile kuluv raha on päris suur. Riik peaks hüvitise taastama ja arvestada tuleks elukalliduse muutust. Kompensatsioon peaks hõlmama vähemalt aastas ühe hamba kas parandamist või ühe hamba eemaldamist. Aasta hüvitis võiks olla 30 euro kandis."

Sotsiaalminister Hanno Pevkur on teada andnud, et tööinimesed on suutelised ise maksma hambaravi eest – neile pole hüvitist vaja. "Minister on ilmselt elukauge," ütleb Zirkilova. "Kui tavaline inimene saaks umbes pool sellest töötasust, mida saab minister, siis ta saaks väga hästi hakkama. Maapiirkonnas saaks isegi veerandiga sellest palgast väga hästi hakkama."

"Ma ei saa öelda, et maal on oluliselt kehvemad hambad," ütleb ta. "Võib-olla tõesti nendes piirkondades, kus hambaarsti ei ole pikemat aega olnud. Meie piirkonnas väga hull olukord ei ole. Maal on enamasti proteesipatsiendid. Hambaproteesi teevad need, kes saavad haigekassalt kord kolme aasta jooksul 255,65 eurot kompensatsiooni."

"Maal on hinnad ikka odavamad," jätkab Zirkilova. "Kui maal on samad hinnad mis linnas, siis... ma ei saaks öelda, et nad ei tuleks siis hambaarsti lähedalegi. Kui inimesel hammas valutab, siis ta tuleb. Kui tulla hambaarsti juurde, ega alla 30–40 euro naljalt ei lähe. Käisin ise just hambaarsti juures – 99 eurot läks ühe korraga."

Minister: tööinimene maksku ise

Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles hiljuti riigikogu infotunnis, et tema on seda meelt, et tööinimene on suuteline ise hambaravi eest maksma:

"Selleks, et maksta arstidele väärikat palka, et pakkuda mõistliku ajaga järjekordi, on omal ajal tehtud valikud, et hambaravi on üks raviliikidest, kus tööealine inimene maksab ise.

See, kas see muutub või mitte, sõltub eelkõige sellest, kas ja kuidas Eesti ühiskond tervikuna rikkamaks saab.

Ja kui me saame rikkamaks, siis on omakorda valikukohad, kas me läheme enne järjekordade lühendamise teed, läheme arstide palga tõstmise teed, hakkame mingit teist raviliiki, võrreldes näiteks hambaraviga, rohkem hüvitama või kompenseerima või mitte. Need on need valikud. Selles mõttes üsna lihtne, kui raha on rohkem, siis on võimalik ka teha valikuid, mida me läheme kompenseerima.

Praeguses olukorras mina olen seda meelt, et me peaksime jääma kindlasti selle juurde,

et lastele on hambaravi tasuta, eakatele kompenseeritakse

teatud ulatuses ja tööealised inimesed on suutelised või saavad täna ka ise hambaarsti juures käidud."

Hüvitise saajad on suures osas pensionärid

HAMBARAVIHÜVITIS

Töövõimetuspensionär, vanaduspensionär, üle 63aastane ravikindlustatud isik – 19,18 eurot aastas.

Rase, alla üheaastase lapse ema ja isik, kellel on talle osutatud tervishoiuteenuse tagajärjel tekkinud suurenenud vajadus saada hambaraviteenust –

28,77 eurot aastas.

HAMBAPROTEESIDE HÜVITIS

Töövõimetuspensionär, vanaduspensionär, üle 63aastane ravikindlustatud isik – 255,65 eurot kord kolme aasta jooksul.