Oska ennetada ootamatuid ja ohtlikke talvetraumasid (2)

Soovitusi vigastuste ennetamiseks jagab Pärnumaa traumanõukogu liige, Pärnu haigla arst Janno Atna.

Talvisel ajal õues liikudes on kõige ohtlikum aeg varajased hommikutunnid, kui teed on liivatamata ja korrastamata, maas on värske lumi ja selle all kiilasjää.

Erakorralise meditsiiniabi osakonna andmetel kukutaksegi kõige sagedamini libeduse tõttu ja seda kas käte peale või küljele.

Randmemurd sagedasim

Tulemuseks võivad olla kergemad traumad: verevalumid või marrastused.

Marrastuste ja sinikatega saadakse üldjuhul ise kodustes tingimustes hakkama. Vigastatud kohale tuleks panna külm kompress ja anda jäsemele või kannatada saanud piirkonnale puhkust. Kuid – kõigele vaatamata tuleks ikkagi ka arsti poole pöörduda, kes vaatab viga saanud koha üle ja annab vajadusel nõu, mida edasi teha.

Tõsisema kukkumise tagajärjeks võivad olla luumurrud, mis nõuavad sageli haiglaravi. Sellisel juhul on traumatoloogi konsultatsioon hädavajalik. Lihtsaim võimalus selleks on pöörduda EMOsse (erakorralise meditsiini osakond), kust abi saab ööpäev läbi.

Libedaga kukkudes on üsna tavaline, et vigastada saab pea piirkond – tegu võib olla kerge peapõrutuse või tõsisema vigastusega ehk peaaju vigastusega. Elu näitab, et katkise käe või jala tõttu jääb peatrauma sagedasti märkamata, kuid tagajärjed võivad hiljem olla tõsised.

Seepärast on väga oluline osata peatraumat ära tunda. Pärast sellist traumat võib kannatanul esineda teadvusekaotus või segasusseisund. Raskema peatrauma puhul tekib väljakannatamatu peavalu, võib esineda iiveldust ja oksendamist. Kõrvadest ja ninast võib tekkida verejooks. Selliste kaebuste esinemisel tuleb kohe kutsuda kiirabi.

Kõige sagedasemateks luumurdudeks libedaga kukkumisel on ülajäsemete puhul kodarluumurd, mida rahvakeeli kutsutakse randmemurruks. Selle puhul sõltub ravi sageli murru iseloomust ja kindlasti ka patsiendi vanusest, kuid samas ka inimese üldtervislikust seisundist. Enamasti rakendatakse konservatiivset ravi ehk 6–8 nädalaks paigaldatavat kipslahast, peale selle on vajalikud mitmed arsti juures käimised.

Sageduselt teine on reieluukaelamurd. See on tavapärasem vanemate inimeste puhul, kelle luukvaliteet on kehvemapoolne. Selle murru puhul kukutakse kas külili või selili ning enamasti ei saada püsti tõusta ega liigutada.

Mobiiltelefon kaela!

Juhiks siinkohal eakate inimeste tähelepanu sellele, et mobiiltelefon peab abi kutsumiseks alati käepärast olema (näiteks võiks see kaelas rippuda). Taskusse jäänud telefon ei pruugi kättesaadav olla. On olnud küllalt juhtumeid, kui vana inimene kukub oma hoovis nii õnnetult, et ei suuda end liigutada ja ei saa ka telefoni külje alt taskust kätte. Mitmeid tunde kaotatud aega, hirmu ja abitust ei tahaks vist keegi üle ega läbi elada.

Ravi sellise vigastuse puhul on enamasti operatiivne. Pärast lõikust peab kümmekond päeva haiglaravil olema ning pärast seda kasutama 6–8 nädalat liikumisel abivahendit. Sellise vigastuse korral tuleb tihti kaunist talveilma nautida kodu- või haiglaaknast.

Kõike seda saab vältida, kui inimesed oskavad võimalikke ohte ette näha, targalt ja vajadusel ka kiiresti tegutseda.

Kui õnnetus on juhtunud

Kutsu abi numbrilt 112.

Säilita rahu, kaine ja selge mõtlemine – nii saad end ja teisi kõige paremini aidata.

Kuidas aidata kukkunud inimest?

Esmalt kutsu numbrilt 112 kiirabi ja hakka kohe kannatanuga tegelema. Vajalik on osata põhilisi esmaabivõtteid.

Ürita kannatanuga ühendust saada: hüüa teda valjult, pigista kõrvalestast või rangluust. Kui ta ei reageeri (põhjuseks näiteks teadvusekaotus või alkohoolne joove), keera ta stabiilsesse külgasendisse. Kindlasti jagab kiirabi kohalejõudmiseni asjakohaseid õpetussõnu ja tegutsemisjuhiseid ka häirekeskuse telefonioperaator.

Kui pärast traumat on tekkinud verejooks, kata haav kõvasti kinni, kasutades selleks käepäraseid puhtaid riideesemeid. Kõige olulisem on verejooks peatada ja kutsuda kiirabi.

Kui tegemist on luumurruga, leia kannatada saanud kehaosale mugav asend nii, et vigastatu ei tunneks valu. Võimalusel pane vigastatud jäsemele toetav lahas. Kindlasti kutsu kiirabi või pöördu ise koos kannatanuga traumapunkti.

Allikas: Janno Atna

Soovitusi libedal ajal terveks jäämiseks

"Soovitan võimaluse korral vältida liikumist pimedal ajal ja korrastamata teedel," lausub Pärnumaa traumanõukogu liige, arst Janno Atna.

Eriti kehtib tema soovitus eakatele, kes võiksid oma liikumised väljas sättida valgele ajale.

"Liikumise tempo peaks olema ühtlane ja jalas ilmastikule vastavad jalanõud. Sileda tallaga jalanõude asemel soovitan kasutada krobelise või suisa roomiktallaga jalatseid. Võimalusel võiks kasutada ka spetsiaalseid jalanõude külge kinnitatavaid naelrihmu või teisi kaubandusvõrgust kättesaadavaid libisemisvastaseid vahendeid," soovitab Atna.

Ka võiks libedal ajal väljas liikudes kanda telefoni kaela riputatult, et seda oleks abi kutsumiseks hõlbus kätte saada.