Foto: Alamy/AOP
Uudised
29. jaanuar 2013, 06:58

Gripp kallal? Võta paar päeva vabaks! (13)

"Võib ju loota, et haigus läheb üle, kuid samahästi võib see ka mitte minna ja osutuda tõsisemaks tõveks," manitseb perearst Ruth Kalda ajal, kui grippi haigestumine on tõusuteel, juba esimeste haigustunnuste ilmnedes koju jääma.

"Tartus on taud – väike kurnav 3–4 päeva vältav palavik, kurgu-, kõhu- ja peavalu sõltuvalt inimesest. Nii nakkav, et mõni kooliklass on tühi, tehakse liitklasse. Mida teha, et terved pered korraga ei haigestuks?" kostus eelmisel nädalal appikarje sotsiaalmeedias.

Hoidu rahvarohketest paikadest!

Tartu Ülikooli perearstikeskuse perearst Ruth Kalda nendib, et viimase paari nädala jooksul on ka terviseameti andmeil tõusnud grippi ja ülemiste hingamisteede viirushaigustesse haigestumine ning arvata on, et see on tõusuteel.

"Praegu on sagedaseim paragripi- ja RS-viirus, kuid ka grippi on järjest rohkem. Samas ei saa tänavust aega võrrelda kahe aasta tagusega, kui Eestis valitses juba suisa gripiepideemia," lausub Kalda. Kokku on ülemiste hingamisteede viirusnakkusi teadaolevalt üle 150 liigi.

Haigestumist ülemiste hingamisteedenakkushaigustesse saab perearsti sõnul ära hoida üsna lihtsate meetoditega. "Need viirused levivad enamasti piisknakkuse teel ehk aevastades, köhides ja kätega saastunud pindu puudutades," selgitab Kalda. Seepärast on gripilaadsete haiguste puhul oluline köhides ja aevastades katta suu mitte käe, vaid ühekordse taskurätiga ja see pärast ühekordset kasutamist tõesti ka prügikasti visata. Samuti on abi sagedasest kätepesust.

Veel soovitab Ruth Kalda praegu vältida rahvarohkeid paiku: näiteks kauplusi, ühisüritusi ja ka ühissõidukeid. Viimast eriti tipptunnil. "Kõige rohkem pisikuid on seal, kus on palju inimesi," selgitab ta. Seepärast levib viirus kiiresti ka klassi- ja lasteaiakollektiivides.

Viiruse kontsentratsiooni üldkasutatavates ruumides aitab kindlasti vähendada õhutamine.

Kui peres on keegi tõve küüsi langenud, kas siis ülejäänud pereliikmete haigestumine on paratamatu? "Tõenäosus, et ülejäänud pereliikmed haigestuvad, on suur. Kuid samas on võimalik ka sellest hoiduda," ütleb perearst.

Selleks soovitab ta tõbisele pereliikmele ninapidi juurde mitte minna, kui tegu pole just väikelapsega. Samuti võiks haige võimalusel üksi magada. Samuti kehtivad ka kodus reeglid, et köhides-aevastades tuleb katta nina-suu ühekordse taskurätiga, tuba tuleb õhutada ja korralikult käsi pesta.

Aitavad puhkus ja ohtralt vedelikku

Ruth Kalda nendib, et viirushaigused kimbutavad eelkõige neid inimesi, kelle vastupanuvõime on langenud. "Üleväsimusest hoidumine, korralik uni ja puhkus, mitmekülgne ja vitamiinirohke toit," loetleb perearst kõike seda, mis aitab immuunsüsteemi tugevdada. "Selles pole midagi uut, kuid aeg-ajalt on vaja endale seda meelde tuletada," kostab ta.

Kui aga tõbi on juba külge hakanud, soovitab Ruth Kalda võtta kohe paar puhkepäeva. "Inimesed kipuvad ikka väevõimuga tööl käima, lootes, et viirus läheb paari päevaga üle. Võib ju loota, et haigus läheb üle, kuid samahästi võib see ka mitte minna ja osutuda tõsiseks gripiks," manitseb ta, et kui kohe end ei ravi, võib hilisem kodusolemine kujuneda hoopis pikemaks. Samas jõuab esimestel haiguspäevadel tööl käies nakatada ka kolleege.

"Puhka, tarvita ohtralt vedelikku ja pea-lihasvalu korral võta ka paratsetamooli või ibuprofeeni," loetleb Kalda abivahendeid praegu levivate viiruste vastu. Samas soovitab ta mitte unustada ka rahvameditsiini ja juua sooja teed meega ning määrida köha-kurgu-rindkerevalu korral rinnale hanerasva või mentooli sisaldavaid salve.

Kui on gripiviiruse kahtlus, mis erinevalt muudest ülemiste hingamisteede nakkushaigustest algab äkki kõrge palaviku, pea- ja lihasvaluga, tuleb ilmtingimata konsulteerida arstiga. "Gripil on olemas tõhus ravi, kuid see aitab hästi vaid esimese 48 tunni jooksul," soovitab ta haigestudes oma arstiga kohe sümptomite ja ravi osas konsulteerida. "Gripile on olemas ka viirusevastased ravimid, Eestis on neid kaks, millest ühte on lubatud kasutada raviks esimesest eluaastast, teist alates viiendast eluaastast. Ravi tuleb alustada nii kiiresti, kui võimalik esimese kahe päeva jooksul pärast sümptomite avaldumist."

Grippi ennetada saab aga ainult vaktsineerimisega.

Ettevaatust gripiraviteedega!

Viirushaigustesse nakatudes ei tasu abi otsida kõikvõimalikest gripiteedest: need vaid leevendavad haigussümptomeid paariks-kolmeks tunniks ega ravi põhjust.

Tallinna perearst Anneli Talvik nentis Õhtulehele, et külmetusravimitel ei ole suurt raviefekti. "Aga kuna viirushaiguste puhul on alati limaskestad haiged ja valutavad, siis külmetusravimites olev paratsetamool vähendab valu ja kergendab nii enesetunnet paariks-kolmeks tunniks, samuti lõpetab ravim nina tilkumise ja köhaärrituse," selgitab Talvik.

Veel tasub silmas pidada, et kõik gripipulbrid sisaldavad paratsetamooli ning kui neid läbisegi arutult sisse juua, riskib inimene raske maksakahjustusega.

"Seetõttu tuleb erinevaid pulbreid sisse võttes lugeda pakendilt, et ei ületaks paratsetamooli ja ka teiste toimeainete ööpäevast maksimaalselt lubatud annust," rõhutab Anneli Talvik.

Enneta viirust!

- Toitu tervislikult

- Puhka piisavalt

- Pese korralikult käsi

- Väldi rahvarohkeid paiku

- Tarvita ühekordseid taskurätte ning pärast kasutamist viska need ära

- Õhuta tuba

- Ära ole haige inimesega ninapidi koos

Allikas: perearst Ruth Kalda

Milline on gripp, milline paragripp?

Paragripi tunneb ära kõigepealt valusa kurgu järgi, kuid tavaliselt ei jää tulemata ka nohu ning haukuv köha ning tekkida võib gripile iseloomulik lihasvalu. Paragripp ei lähe nädalaga mööda, vaid vaevab põdejat pikemat aega.

RS-viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudega, nii et lapsel võib tekkida lausa lämbumisoht.

Gripp algab tavaliselt äkki kõrge palaviku ja lihasvaluga ning võib tüsistusena põhjustada kopsupõletikku, neeruvaagna põletikku või krooniliste haiguste ägenemist. Nohu ja köha võivad lisanduda hiljem.

Allikas: terviseamet

Grippi haigestumine on tõusuteel

Terviseameti andmeil näitavad 2013. aasta kolmanda nädala andmed gripilaadsetesse viirusnakkustesse haigestumiste arvu kasvu, laboratoorselt kinnitatud gripiviiruste arv sel ajal kolmekordistus.

Kõikidesse ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine kasvas möödunud nädalal seitse protsenti, arstide poole pöördus 4247 inimest. Gripitaoliste haigestumiste arv suurenes 18,6 protsendi võrra.

Grippi haigestumise intensiivsust võib sellegipoolest hinnata veel madalaks, kuid gripilevikut laialdaseks. Haigestumus on tõusutrendil.

Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumine Harjumaal, Jõgevamaal, Läänemaal, ja Raplamaal. Enim haigestusid kuni viieaastased lapsed.

hooaja algusest on laboratoorselt kinnitatud grippi 83 korral, neist 45 juhul on olnud tegu A-gripi ja 38 korral B-gripiga. Haiglaravi on vajanud 39 gripiviirusega patsienti.

Haigestumise kasvu täheldatakse kogu Euroopas.