Eestis on kõigest veidi üle 700 elundidoonori (5)

Saatejuhi küsimuse peale, kui palju Eestis praegu doonoreid on, vastas Pall: "Hetkel see number on küll hästi väike, 700 ja natuke peale."

Elundisoovijate järjekorda on tema sõnul keeruline öelda. "Me ei saa elundit ju panna esimesele inimesele, kes järjekorras ootab. Me arvestame veregruppi, me arvestame patsiendi vanust, siis me määrame veel konkreetselt, kas koesobivus on vastav," selgitas Pall. Neeru oodatakse tema sõnul siiski keskmiselt umbes poolteist aastat, maksa paar kuud, kopsusid poolest aastast kuni ühe aastani.

Kui varasemalt tulid doonorid ainult liiklusõnnetustest, siis nüüd võib iga haiglas surnud inimene doonoriks olla. Samuti on Virge Palli sõnul oluline, et pere teaks soovist kunagi elundidoonoriks saada.

Iga aasta arvutatakse välja riigi siirdamiste arvu indeks, mis selgub võrreldes siirdamiste arvu elanike arvuga. Mullu oli Eesti indeks 24,6. Näiteks Saksamaal ja Austrias oli see number 17-19, hästi esirinnas on aga Itaalia, Hispaania ja Portugal indeksiga 30.

Eestis tegeletakse praegu neerude, kopsude ja maksa siirdamisega. Ettevalmistused on alanud südame ja kõhunäärme siirdamiste osas.