Eilne The New York Times kirjutab juhtumist, mis veel mõni aasta tagasi arvati olevat võimatu – nimelt raviti Ameerikas Mississippi osariigis HI-viirusest terveks aidsihaige ema laps, kes oli nakatunud emaüsas.
Ravimisel lapse nakatumise risk 1%
Lapse ravi algas 30 tundi pärast tema sündi. Teadlased kasutasid korraga kolme antiretroviirusravimit. Ravi katkes, kui laps oli 18 kuud vana, sest ema ei tulnud temaga enam haiglasse. Nüüd, kui laps on kahe ja poole aastane, ütlevad arstid, et tema organism pole viirustest küll veel täiesti vaba, kuid seda on nii vähe, et see ei tähenda enam haigust. Näiteks HIV-testides pole viirust enam näha.
Mida võiks see avastus tähendada 46-le Eestis sündinud HI-viirusega lapsele?
"Kuigi väga varane ravi tundub igati loogiline olevat, tuleb silmas pidada, et tegemist on üksikjuhu esialgsete andmetega," talitseb Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar uue ravimeetodi üle rõõmustajate emotsioone. Seda enam, et praeguseks on ravi lõpetamisest möödas vaid kaheksa kuud.
"Ennekõike tuleb selle ravi tulemusi kinnitada korralike kliiniliste uuringutega ja ilmselt sellele ka juba mõeldakse. Praegu veel ühtki uuringut käimas pole. Kui vastavad uuringud on toimunud, siis ilmselt muudetakse ka raviskeeme," seletab Lutsar.
Tema sõnul on ka täiskasvanute ravis küllalt andmeid selle kohta, et varasem ravi annab paremat efekti. "Aga see on võimalik ennekõike tänu paremini talutavatele ravimitele. Veel kümme aastat tagasi niisuguseid ravimeid polnud," räägib professor.
Rasedate üle arvet ei peeta
Mullu tuvastati HI-viirus Eestis neljal lapsel. "Enamik HIV-positiivseid rasedaid käib oma rasedusega arsti juures ja saab ka profülaktilist ravi," kinnitab Irja Lutsar, et Eestis on emalt lapsele üle kanduvate haiguste profülaktika tõhus.
Ka lapse HIV-infektsiooni saab spetsiaalse raviga ennetada. "Kui ilma profülaktikata on risk lapse nakatumiseks 25%, siis spetsiaalse raviga langeb see alla 1%," näitlikustab Lutsar ravi tõhusust ja lisab, et praegu saadaolevad uuringud on näidanud, et raseduse ajal võetud HIV ravimid lootele kahjulikud pole.
Ka lisab ta, et kõiki HIV-positiivsete emade lapsi testitakse juba sünnitusmajas ehk emalt viiruse saanud lapsed jõuavad kiirelt arstide vaatevälja. Nii saavad nad ka vajalikku ravi ja nende edasine eluprognoos on hea, kuigi ravi kestab kogu elu. "Kui HIV-infektsiooni diagnoos aga hilineb, siis on prognoos tavaliselt väga halb, kuna lastel progresseerub haigus märksa kiiremini kui täiskasvanutel," lausub Lutsar.
Probleemiks on need rasedad, kes raseduse ajal arsti juurde ei jõua või ka need, kes keelduvad profülaktilisest ravist. Nende täpset arvu ei oska Lutsar ega ka Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna vanemteadur Kristi Rüütel öelda, sest alates 2008. aastast rasedate HIV-positiivsete üle enam arvet ei peeta.
Küll aga on teada, et tänavu 1. märtsi seisuga oli Eestis diagnoositud 56 HIV-nakatunut. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 8433 inimesel, sealhulgas aids 391 inimesel. Spetsialistid oletavad koguni, et tegelikult liigub selle viirusega Eestis ringi ligi 12 000 inimest.
Üks HIV-viirusest paranenud täiskasvanu
Kui aruanne lapse tervenemisest kinnitatakse, oleks see esimene dokumenteeritud juhtum, kus kirjeldati kaasasündinud HI-viiruse edukat ravi, ning see võimaldab ravida HIV-positiivseid lapsi, kes on saanud viiruse kas emaüsas või esimestel elupäevadel.
HI-viirusest paranenud täiskasvanuid on maailmas seni ainult üks. Ameeriklast Timothy Ray Browni aitas 2007. aastal luuüdi siirdamine. Luuüdi sai ta inimeselt, kellel oli HI-viiruse vastu sünniga kaasa antud immuunsus.
Eestis sündis mullu neli HIV-positiivset
Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna vanemteaduri Kristi Rüütli andmeil on Eestis seni sündinud 46 HIV-positiivset last, neist kaks 2011. aastal ja neli mullu.
ÜRO andmeil on maailmas rohkem kui kolm miljonit HI-viirust kandvat last, neist 330 000 nakatus 2011. aastal.
Kommentaarid