"Olukord on hull. Väga hull. Igal neljandal surmatunnistusel, mis välja kirjutatakse, on lisasõnaks alkohol. Pole vahet, kas sellest olid põhjustatud maksa- või südamehädad," ohkab staažikas kiirabiarst Mare Liiger.
Üle 30 aasta erakorralise meditsiini arstina töötanud Mare Liigeri töös on järjest tavalisem tohterdada viinakrampides vaevlevaid inimesi.
Ka Eesti Tervise Fondi juhataja, Nõmme kliiniku perearst Eero Merilind nendib, et alkoholi põhjustatud probleeme on väga palju: noorte õnnetusi ja traumasid.
Lauri Beekman, Eesti karskusliidu AVE esimees ütleb, et eriti tekitavadki muret noored: "Viimaste arengute kohaselt on alkoholitarvitamine kasvanud noorte tütarlaste seas." Samas mõjub alkohol kasvavale organismile ja eriti aju arengule negatiivselt ning mida varem joomisega pihta hakatakse, seda suurem on ka hilisem sõltuvusoht.
Eestis on 11% meestest ja 5% elanikkonnast alkoholisõltuvus. Peale Eesti on alkoholisõltuvus tõsine probleem Euroopas tervikunagi. "Eesti juhib alkoholitarbimist koos Saksamaaga," ütles sügisel Tallinnas peetud konverentsil "Sõltuvus – teistmoodi aju, teistmoodi elu" Toronto ülikooli professor Jürgen Rehm. Rehm on üks maailma juhtivaid eksperte alkoholikahjude uurimises.
"Ükskord suures koguses tarvitatuna tekitab alkohol ägeda mürgistuse. Pidevalt tarbides kahjustab see inimese maksa, südant, neere ja kõiki teisi elundeid," kõneleb Merilind. Alkoholi seostatakse aga üle 60 tervisehädaga. Seejuures kujunevad terviseprobleemid välja aegamisi.
Aegamisi suurenevad pideval alkoholi tarbijal ka kogused. "Näiteks need mehed, kes praalivad, et joovad ära ämbritäie viina, kuid purju ei jää, on jõudnud alkoholismi teise-kolmandasse staadiumi," lausub Merilind. Sellises staadiumis on maksas alkoholi lõhustav ensüüm alkohol - dehüdrogenaas - kohanenud alkoholi kogustega ning töötleb selle kiiresti ümber jääkproduktideks. Inimene ei jää purju, kuid organism on pidevas mürgistusseisundis.
Ravi tõhustades saaks ennetada 40% surmadest
Eestlaste alkoholilembus võtab aga liiga palju elusid – peaaegu kaks kolmandikku ehk 65% vigastuste tagajärjel hukkunutest on olnud purjus. Tulesurmas hukkunutest on alkoholijoobes 68% inimestest. Tahtlikke tapmisi oli Eestis 2011. aastal 100 000 elaniku kohta 7,5. Võrdluseks – enamikus Euroopa riikides on see näitaja alla 2. Tahtliku tapmise toimepanijatest on enamik olnud alkoholijoobes ja poolte ohvrite verest on leitud alkoholi.
Ehk teisisõnu – alkoholi tõttu sureb Eestis liiga palju inimesi. 2011. aastal oli Eestis umbes 1440 alkoholi liigtarvitamisega seotud surma, neist peaaegu 80% olid mehed. See teeb 9% kõigist surmadest. Järgmiseks aastaks ennustatakse alkoholi liigtarvitamisega seotud surmade arvu kasvu üle 1500, mis teeks 11% kogusuremusest.
2011. aastal kaotas Eesti rahvastik alkoholiga seotud haigestutmiste ja enneaegsete surmade tõttu üle 50 000 eluaasta. Rahaliselt teeb ainuüksi surmadega seotud kaotus "Alkoholipoliitika rohelise raamatu" järgi 2,1 miljardit eurot.
See on Eesti majandusele suur põnts. Kui maailma tervishoiuorganisatsiooni hinnangu kohaselt põhjustab alkoholitarbimine üle 6 liitri elaniku kohta tõsiseid tervisekahjusid, majandus- ja sotsiaalprobleeme, siis Eestis on see number 10,2 liitrit.
"Me suudaks vältida Euroopas tuhandeid surmasid aastas, kui me tõhustame alkoholisõltuvuse ravi," kinnitas Jürgen Rehm ja pakkus, et Eestis oleks see number 40%.
See aitaks kokku hoida ka ravikulusid, sest alkohoolikute tervise remontimine on üsna kallis. Eelkõige seetõttu, et nad satuvad arstile kas traumaga või siis, kui terviserike on juba väga komplitseeritud ja keerukas ning pikaajaline ravida. Terviseprobleemidele lisanduvad sotsiaalsed probleemid – inimesed kaotavad töö, nende suhted lähedastega lähevad sassi ja harvad pole ka juhtumid, kui nad jäävad kodutuks.
Haigekassa ei toeta alkoholismiravi
Kuid – nagu ütleb Eero Merilind, Eestis alkoholisõltuvuse ravi ei toetata. Alkoholisõltuvust saab ravida vaid siis, kui inimene tahab ning see maksab 200–300 eurot. Enamikule käib see üle jõu.
Tema juttu kinnitab haigekassa avalike suhete juht Evelin Koppel: "Otseselt alkoholismiravi (e ampulli paigaldamist tarbimise ennetamiseks) haigekassa ei rahasta, ent nt alkoholi liigtarbimisega seotud haiguste ravi eest, sh võõrutusravi, tasub haigekassa vastavalt kindlustatu meditsiinilisele vajadusele."
Mare Liiger ei hoia seda fakti kommenteerides emotsioone vaka all ja ütleb, et tegelikult napib abistamisvõimalusi ka psühhoosis inimestele. "Vast siis, kui deliiriumis inimene ajab mänguväljakul noaga kuradeid taga, on talle võimalik haiglakoht saada," ütleb ta.
Kuigi kõik numbrid näitavad, et joomine on Eesti rahvastiku tervisele ja majandusseisule väga halvasti mõjunud, toetab praegune alkoholipoliitika paraku vaid olukorra hullemaks minekut. "Eesti on nii liberaalne riik, et siin võib end igaüks rahumeeles surnuks juua," võtab Mare Liiger siinse elu oma igapäevatööle toetudes karmilt kokku.
Alkohol põhjustab seitset eri vähki
Alkohol on seotud üle 60 haiguse ja tervisehäirega. Aina enam kinnitavad teadusuuringud alkoholi ja vähi vahelist seost. Alkohol põhjustab seitset eri vähki.
Alkoholi kahjud ei piirdu tervisenäitajatega, see on seotud tohutult suure hulga sotsiaalsete probleemidega, alates kuritegevusest ja lõpetades perede lõhkiminekuga.
Alkohol on põhjuseks konkurentsivõime ja tootlikkuse langusele, tekitades tööluusi ja jõudluse langust.
Allikas: Lauri Beekmann, Eesti karskusliit AVE
Alkohol on süüdi iga kolmanda mehe enneaegses surmas
Alkoholi tõttu sureb maailmas aastas 2,5 miljonit inimest. Alkohol põhjustab rohkem surmasid kui aids, tuberkuloos või vägivald. Eestis sureb alkoholiga seotud vigastustesse igal aastal umbes 500 inimest.
Kui Euroopas põhjustab alkohol kümme protsenti enneaegsetest surmadest, siis Eestis sureb iga kolmas mees enneaegselt just alkoholist põhjustatud tervisekahjustuste kätte.
Eesti torkab Euroopa kontekstis silma vigastussurmade ja vigastuste suure arvu poolest – Põhjamaadega võrreldes on eestlase risk surra vigastuste kätte 2-3 korda suurem. Peaaegu kaks kolmandikku ehk 65% alkoholiga seotud vigastustese tagajärjel hukkunutest oli alkoholijoobes. Tulesurmas hukkunutest oli alkoholijoobes 68%
Eesti konjunktuuriinstituudi andmeil tarbiti 2011. aastal inimese kohta 10,2 liitrit puhast alkoholi. See on 5,7% rohkem kui 2010. aastal. Maailma terviseorganisatsiooni hinnangul põhjustab alkoholitarbimine üle 6 liitri inimese kohta tõsiseid tervisekahjusid, majandus- ja sotsiaalprobleeme.
Eestis müüakse maailmas enim alkoholi inimese kohta – 118,4 liitrit aastas. Teist kohta jagavad Soome ja Saksamaa, kus näitajaks on 99,5 liitrit. Kolmandal kohal on Austraalia 99,4 liitriga.
Allikas: Alkoholipoliitika roheline raamat; Pocket World in Figures 2013, EKI
Kiirabiarst: riigi alkoholipoliitika on enam kui küsitav
"Praegust riigi alkoholipoliitika koostamist saab võrrelda fašistliku koonduslaagriga, kus ahjuminevad juudid arutlevad järjekorra seistes gestapoga koonduslaagri olukorra üle," tekitab mullu avalikustatud alkoholipoliitika roheline raamat staažikas kiirabiarstis ja esmaabikoolitajas Mare Liigeris ohtralt küsimusi.
Ta on veendunud, et ei preventsiooni ega alkoholiseadusi ei ole võimalik teha koos tootjatega, kelle põhieesmärk on teenida kasumit.
Seda enam, et praegune olukord on hull. "Maapoes ei tarvitse müügil olla piima ega leiba, vihikutest-raamatutest rääkimata, kuid seal on saada 40 sorti alkoholi," toob Liiger näite eestlaste argielust. Tohter rõhutab, et joomise ja sellega kaasnevate kahjude vähendamiseks tuleb esmajoones muuta just sedasama riigi alkoholipoliitikat.
Kommentaarid