Perearsti nõuandetelefon annab nõu nii öösel kui ka päeval (16)

Suvel ei teeks paha, et koduapteegis oleks olemas esmased vahendid palaviku ja valu vastu. Perearsti nõueandetelefonile tuleb suvel sageli küsimusi

ootamatute allergiliste reaktsioonide kohta, mis tähendab, et rohukapis peaks olema ka allergiaravim. Kroonilised haiged ei tohiks digiretsepti ajastul jätta retsepti uuendamist viimasele minutile.

Haiguse ajal ravi end kodus

Kindlasti tuleb oma ravimivaru üle vaadata – et arstimid reisile või suvilasse minnes ootamatult ei lõpeks. Eriti tähelepanelikud peaksid nii kodus puhates kui ka reisile minnes olema lastega pered.

Kui ootamatu tervisemure korral tekib soov konsulteerida meedikuga, saab ööpäev läbi nõu perearsti nõuandetelefonilt 1220. Välismaalt helistades on number +372 630 4107. Sellelt numbrilt võib julgelt abi küsida ka juhul, kui näiteks on vaja välismaal apteegist osta mõnda käsimüügiravimit, kuid seda ei leia üles, sest rohtudel võivad olla teised nimed kui Eestis.

Tervisest kõneldes on olulisim see, et inimene hooliks endast. See tähendab, et kui haigus on tulnud, on tähtis anda kehale puhkust, sest organism vajab energiat viirustega võitlemiseks. Sel juhul on parim kodune ravi.

Koduravi vajavad ka algav köha ja nohu, ka nende puhul võib vajadusel helistada perearsti nõuandetelefonile ja küsida, kas ja mida haigele veel manustada. Viiruste puhul pole imeravimit ei apteegis, perearstil ega ka erakorralise meditsiini osakonnas, kõik võimalused raviks on kodus olemas. Kindlasti ei tohiks haige kodust tõbisena välja minna ega ka oma haigeid lapsi lasteasutusse lubada – nii seatakse ohtu enda ja teistegi tervis.

Üks suur probleem on see, et inimesed pöörduvad viirushaiguste pärast sageli omal algatusel erakorralise meditsiini osakonda, et ikka samal päeval arsti jutule saada. Sellist käitumist ei saa aga kuidagi pidada õigeks, sest erakorralise meditsiini osakonnas töötavad meedikud ei saa siin midagi ära teha – viirus vajab kodust ravi.

Sel puhul tuleb oma terviseseisundit lihtsalt jälgida ja kui olukord peaks muutuma, võtta vastu otsused edasise ravi kohta. Eriti hoolikalt tuleb jälgida väikesi lapsi, eakaid ning nõrgema immuunsüsteemiga patsiente, sest nende seisund võib kiiresti muutuda.

Vajaduse korral saab otsuse langetamiseks nõu perearsti nõuandetelefonilt, kuhu võib helistada päevas kas või mitu korda ja kõik vajaliku üle küsida. Kui tervisehäda on tõsine, ühendavad nõuandetelefoni töötajad helistaja päästeametiga. Ka saab sealt soovituse arsti vastuvõtule pöördumiseks.

Perearsti nõuandetelefon on kõige kiirem, efektiivsem ja odavam koht, kust abi otsida nii suvilas kui ka reisil olles, samuti juhul, kui oma perearst ei ole kättesaadav.

Nõuandetelefon annab kindlustunde

Iga päev tuleb nõuandetelefonile keskmiselt 700 kõnet, viirushaiguste hooajal tuhatkond. Nõu küsivad nii need, kes on viimati haiged olnud kümmekond aastat tagasi, kui ka need, kes teavad hästi, mida teha, ent tahavad kindluse mõttes üle küsida ja uurida, kas nad võiksid veel midagi enda või oma lähedaste heaks teha. Inimestel on vaja kindlustunnet, et nad on oma tervise heaks teinud kõik, mis tarvis.

Peamised põhjused, mille pärast inimesed perearsti nõuandetelefonile helistavad, on viirushaigused, palavik ja vererõhk. Palju helistatakse väikelastega seotud murede pärast, näiteks äsja sünnitusmajast tulnutel on tihti küsimusi.

Numbril 1220 tasub helistada kõigi muredega, mis vähegi meditsiiniga seotud. Nõustajailt võib uurida ka pisiasjadena näivate probleemide kohta, millega oma arsti tüüdata ei julge või temalt hoopis küsida häbenetakse.

Kui inimene pole kindel, kas oma tervisehädaga minna arstile või mitte, kui midagi jäi segaseks haiglaravilt saabudes või eriarsti vastuvõtult tulles, võib alati nõuandetelefoni 1220 töötajailt kõik üle küsida.

Perearsti nõuandetelefon 1220

1220 on üleriigiline telefon, kust saab meditsiinilist nõu ööpäev läbi nii eesti kui ka vene keeles.

1220 jagab nõu lihtsamate terviseprobleemide korral, juhiseid esmaseks abiks ja annab vajaduse korral ka teavet tervishoiu korraldust puudutavates küsimustes.

Perearsti nõuandetelefonile vastavad ööpäev läbi vahetustega tööl olles 17 arsti ja 14 õde.

Nõuandetelefonile võivad helistada kõik olenemata ravikindlustuse olemasolust

Nõuandetelefonile võib helistada, kui oma perearst ei ole kättesaadav; kui patsient arvab, et terviseprobleem ei vaja perearsti poole pöördumist; kui inimene viibib mõnes teises maakonnas ega saa oma perearsti juurde minna.

Lauatelefonilt helistades on esimesed viis minutit helistajale tasuta, edasi tuleb maksta kohaliku kõne hind. Mobiiltelefonilt helistades kehtib kohe kõne algusest paketipõhine telefoniminuti hind

Välismaalt helistades on nõuandetelefoni number +372 630 4107.

Teenust rahastab Eesti Haigekassa.

Kui helistad nõuandetelefonile

Sinu isik jääb anonüümseks.

Nõu saad küsida kas eesti või vene keeles.

Helistamisel kuuled esmalt sissejuhatavat teksti, seejärel vastavad 1220 nõustajad.

Kõne suunatakse ooterežiimile, kui helistajaid on palju. Kui küsimus ei ole kiireloomuline, võid ootamise asemel mõne aja pärast uuesti helistada

Enne helistamist tuleta meelde, milliseid ravimeid sa võtad – siis saad nõustaja täpsustavatele küsimustele kohe ja täpselt vastata

Võimalusel mõõda enne kõne võtmist ära oma vererõhk või palavik. Nii saab nõustaja abivajaja tervislikust seisundist selgema pildi ning oskab paremini soovitusi anda

Varu märkmete tegemiseks käeulatusse paber, samuti tarvitatavad ravimid, mis parasjagu kodus olemas on.