Nahavähi küüsis: "Nende ravijärjekordadega ei saa varajasele avastamisele loota!" (12)

"Iga kord, kui mõne sõbra matustel olen, mõtlen, et võin olla ise järgmine," ohkab hiljaaegu poolesajandijuubelit tähistanud mees, kellel nelja aasta eest opereeriti nahavähk.

Võrumaa mees Kalle (50) ütleb, et on muidu rõõmsa loomuga, aga paari aasta jooksul on ta pidanud hüvasti jätma kolme sõbraga, kelle elutee jäi poolikuks just vähi tõttu. See paneb ikka ja jälle ohates mõtlema, et tema võib olla järgmine.

"Seda enam, et kord ilmnenud nahavähk võib jälle tagasi tulla. Pean end iga poole aasta tagant arstile ette näitama. Kuna järjekorrad arstile on aga nii pikad, venis viimane kahe arstilkäigu vahe aasta peale," ohkab Kalle, et sellise meditsiinisüsteemi juures ei saa varakust avastamisest, millele rõhutakse, kuidagi juttu olla.

Põhiline kurjajuur on UV-kiirgus

Kalle avastas oma seljalt nahavähi nelja ja poole aasta eest. Õigupoolest pani tema naine tähele, et üks sünnimärk seljal muutus järjest suuremaks ja tumedamaks. Nahaarsti juurde saamist pidi ootama mitu kuud, kuid pärast seda käis kõik kiirelt – juba paari nädalaga pääses ta operatsioonile, järgnes kiiritus- ja keemiaravi.

Mis võis nahavähi põhjuseks olla? "Ega sellele ju keegi vastust anda ei oska," nendib Kalle, et on seda ka arstilt uurinud. Kuigi nende suguvõsas pole tema teada vähki esinenud, võib põhjus peituda selles, et maapoisina oli ta igal suvel päikesest korralikult pruuniks praetud. "Lapseea nahakahjustused löövad ju välja alles täiseas," teab Kalle nüüd ja hoiab lapselastel hoolega silma peal, et päike neile liiga ei teeks. Kuid ka täiskasvanuna kippus ta kontoritöö vahelduseks aias ennastunustavalt rühmama, nii et selg oli teinekord päikesest hell. Nüüd kaitseb ta end päikese eest hoolega, sest see on üks võimalus nahavähi tagasitulekut vältida.

UV-kiirgus, mida inimene saab päikesest ja ka näiteks solaariumist, ongi arstide sõnul nahavähi suurim riskitegur. Seejuures ei avaldu Dr Niine Nahakliiniku onkoloogi Marianne Niine sõnul kiirguse kahjulik toime kohe, muutused rakus tekivad aastatega.

Tema sõnul on nahavähk inimesele suur ehmatus ja suur elustiili muutus, kuigi kõik pahaloomulised nahakasvajad on ennetatavad ja varases staadiumis edukalt ravitavad. Eestis avastatakse nahavähk siiski sageli liiga hilja.

Põhjusi selleks on dr Niine sõnul mitu. "Kindlasti eriarstiabi kehv kättesaadavus – nahaarste on vähe ja järjekorrad on pikad. Teisalt ka inimeste seas ringlev arvamus, et sünnimärki ei tohi opereerida," loetleb ta. Tegelikult sõltub vähiravi edukus ainult sellest, kas vähk diagnoositi ja ravi alustati õigel ajal.

Et võimalikult paljudel eestlastel oleks rasketele oludele vaatamata võimalus pahaloomuliste nahakasvajate diagnoosimiseks arsti juurde pääseda, on Dr Niine Nahakliiniku arstid välja töötanud uue ja Eestis ainulaadse teledermatoskoopia lahenduse DermTest. See aitab avastada sünnimärgis tekkinud varajasi muutusi, mis võivad areneda pahaloomuliseks nahakasvajaks.

Dermatoskoopia kasutuselevõtt võimaldab suurendada diagnostilist täpsust ning eristada naha hea- ja pahaloomulisi kasvajaid ja varast melanoomi muudest pig-mentkasvajatest, ka suurendab see varajases staadiumis melanoomi avastamist ligi veerandi võrra.

Ning mis kõige olulisem – see muudab varajase diagnoosimise patsientidele oluliselt kättesaadavamaks. "Paljudes Eesti linnades ja väiksemates paikades on probleeme erialaspetsialistide kättesaadavusega ja nahaarstide järjekorrad on kuude pikkused, kuid melanoom on aegkriitiline haigus ega oota kuid," rääkis dr Niin.

Patsiendile kiire ja mugav

DermTesti kasutades viib uuringu läbi patsiendi perearst või -õde ning nahaarstist dermatoskopist määrab Tallinnas diagnoosi. "Nii saab patsient professionaalset meditsiinilist nõu oma kodukohas, ilma et peaks ette võtma sõidu erialaspetsialisti juurde mõnda teise linna ja ootama oma probleemiga pikkades ravijärjekordades. See on patsiendi jaoks väga kiire ja mugav lahendus ning ka protseduur ise ei põhjusta mingit ebamugavust ega valu," kinnitab dr Niin.

Pärnu perearstikeskuses on DermTesti juba katsetatud ning keskuse juhataja, perearst Jaan Lemendik peab uut teenust väga vajalikuks. "Juba esimese nädalaga suunasime kümnest

uuringus osalenud patsiendist kaks pahaloomulise nahakasvaja diagnoosi kahtlusega kirurgi juurde. Loodame, et saime õigeaegselt jaole," rõhutab temagi, et õigeaegne diagnoos on nahavähist rääkides ülitähtis.

Marianne Niin loodab, et DermTest pakub huvi perearstikeskustele kõikjal Eestis. Mais võivad seda teenust oma arstidelt küsida Kose, Paide ja Valga perearstide nimistus olevad patsiendid.

Kalle silm lõi uuest teenusest kuuldes särama. Nii on ehk edaspidi perearsti juures lihtsam temagi sünnimärkidel pilku peal hoida.

Linnalegend takistab ravi

Nahavähki suremise üks põhjusi on Marianne Niine sõnul levinud linnalegend, et sünnimärke ei tohi puutuda.

"Pigmentkasvajat tullakse arstile küll näitama, kuid pea iga teine inimene ütleb, et seda ei tohi ju puutuda. Aga – mida kauem enda küljes kasvavat moodustist jälgida, seda suurem on oht, et arsti juures öeldakse: nüüd on hilja," lausub dr Niin.

Onkoloog on püüdnud mõista selle uskumuse tagamaid, sest tema kolleegid teistest riikidest pole niisuguse suhtumisega kokku puutunud. "Ilmselt on see pärit nõukogude ajast, kui inimestele ei öeldud diagnoose. Terve suur Hiiu onkoloogiahaigla töötas, ilma et keegi oleks vähidiagnoosi saanud. Inimestele räägitigi vaid sünnimärkidest, haavanditest, nahakäsnadest ja muust seesugusest," püüab arst linnalegendi seletada ja kinnitab, et see ei pea paika: mida varem alustada ravi, seda suuremad on võimalused ellu jääda ja terve olla.

Kuidas DermTest töötab?

DermTesti uuringul tehakse probleemsest sünnimärgist pilt spetsiaalse fotokaameraga, mille külge on ühendatud dermatoskoop.

Dermatoskoobis asuvad mikroskoop ja valgussüsteem võimaldavad näha naha pinna aluseid tunnuseid, mis niisama silmale nähtavad pole.

Spetsiaalne rakendustarkvara võimaldab ükskõik kus Eestis asuval perearstikeskusel edastada sünnimärgist tehtud ülesvõte arvuti teel kiirelt ja mugavalt Tallinna erialaspetsialistile, kes määrab telekonsultatsiooni vahendusel patsiendile diagnoosi.

Pahaloomulise nahakasvaja õigeaegsel avastamisel saab kiirelt alustada ravi ja seeläbi päästa patsiendi elu.

Sünnimärkide arengut saab DermTestiga jälgida ka ajas – uuring koos piltide ja diagnoosiga salvestatakse ning tulevikus

kordusuuringule tulles võrreldakse pildibaasis olevaid pilte uue pildiga ja vaadeldakse muutusi sünnimärgis.

Allikas: Dr. Niine Nahakliinik

Eesti troonib suremusedetabeli tipus

"Kümne aastaga oleme haigestumiste arvult soomlastele järele jõudnud, kuid meie elulemus on väiksem kui neil," nendib Dr Niine Nahakliiniku onkoloog Marianne Niin, kelle sõnul on nahavähk eelkõige heledanahaliste põhjamaalaste seas leviv epideemia.

Marianne Niin räägib, et kui ravi ja diagnostika on mõlemas riigis võrdselt kättesaadavad, siis Eesti suur suremusenäitaja tuleneb ennekõike sellest, et arsti juurde jõutakse liiga hilja. "Eestis tahavad inimesed kindlasti nahaarstile oma sünnimärki näidata, kuid sinna on neljakuulised järjekorrad," nendib ta ja soovitab esmalt minna siiski perearsti juurde. Kahtluse korral saab perearstilt kiire saatekirja eriarsti vastuvõtule. Tema sõnul ongi Soome elulemusnäitaja nii hea sellepärast, et seal jälgivad sünnimärke perearstid.

Ka on Eestis suundumus sinnapoole, et pahaloomulise kasvaja diagnoosi saavad järjest sagedamini 20–30aastased inimesed. "Noortel domineerib ilumaailm kaine mõistuse üle," viitab dr Niin, et noorte seas popp solaariumiskäimine on tegelikult karuteene oma tervisele.

Kui Šveitsis jääb pärast melanoomidiagnoosi saamist ellu 87 ja Soomes 80% meestest, siis Eestis on see näitaja 58,8 ja Poolas 56%. Seejuures esineb meestel nahavähki poole vähem kui naistel, ent neid sureb sellesse haigusesse poole rohkem. Selle peapõhjuseks on haiguse liiga hiline avastamine. "Eesti troonib suremusnäitajatelt koos Poolaga edetabeli tipus," nendib dr. Niin.

Ühes aastas diagnoositakse Eestis 800 nahavähi ja 200 melanoomi esmajuhtu, viimase tagajärjel sureb ligi 60 inimest.