Enim on mürgistustest ohustatud lapsed (1)

"Üle poolte helistamisjuhtudest mürgistusinfoliinile on seotud väikelastega. Lapsi ohustavad enim kodus kergesti kätte saadavad kemikaalid, viimase trendina pesugeelikapslid," ütleb terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder. Kuigi harva on olnud tegu vanemate tahtlikult lapsele ebasobiva ravimi manustamisega, on põnnidel teadvushäireid ja veresuhkru sisaldust eluohtlikule tasemele langetavad mürgistused piisava tähelepanelikkuse korral täielikult ennetatavad.

Ettevaatust pesukapsli ja sääsemürgiga!

"Ehkki kapslite pH näit jääb vahemikku 7–9, mis ei peaks põhjustama söövitusi, on mingil põhjusel kapslite sisu suhu ning söögitorru sattudes põhjustanud tõsiseid söövitusi, seda igal pool maailmas," teab spetsialist. Tema sõnul on lapsed seetõttu ka intensiivravi vajanud, ka Eestis. Mürgistusteabekeskuse statistika näitab, et pesugeelikapslitest põhjustatud mürgistusjuhtumid sagenevad tavaliselt pärast geelkapslite soodusmüüki.

"Lähiajal peaks kapsliprobleem lahenduse leidma, sest õige pea jõuavad mürgistusteabekeskuste muret märganud tootjafirma kinnitusel läbipaistmatud ja turvakorkidega pakendid ka Eestisse," loodab Oder.

Teine väga suur ohuallikas lastele on südame- veresoonkonda toimivad ravimid, mida lapsed leiavad vanavanemate juures laualt, külaliste käekottidest, jopetaskutest jne. "Lapsevanemad peaksid meeles pidama, et just nemad ja ei keegi teine on oma laste kaitsjad. Nad ei tohiks lapsi ei vanavanemate ega hoidjate hoolde jätta eelnevalt hoiupaiga ohutuses veendumata," rõhutab Oder.

Peale ravimite on lastele ohtlikud ka sigaretid, konid, nikotiininärimiskummid, põsetubakas ja alkohol, mis on värviline ja magus, erinevad tehnilised alkoholid, näiteks jahutusvedelikud.

Suvisel sääsehooajal soovitab Oder meelde tuletada sääsemürgi kasutamise reegleid. Ta võtab need lühidalt kokku nii: "DEETi sisaldavate sääsemürkide puhul on vähem parem. Kasutusõpetus "Määrida riietega katmata kehaosadele" ei tähenda rannahooajal kogu nahka, mis bikiinide alt välja jääb. Lastele on lastetooted, väldi pihustatavaid mürke. Kasuta sääsetõrjevahendit kuni kaks korda päevas, ei rohkem."

Teismeliste puhul on uus oht naerugaas, mis on praegu vahukoorevahustajana hästi kättesaadav.

"Kuigi ainult naerugaasi tarbimine pole surmajuhtumeid põhjustanud, tekitab see ohtral tarbimisel tõsiseid tervisehäireid," hoiatab Oder. Surmajuhtumid, millest vahel räägitakse, on olnud seotud koos muude ainete, näiteks narkootikumide tarbimisega. Seda kipub Oderi sõnul pidudel ikka juhtuma ning kahtlemata on see ohtlik trend.

"Kui haiglad kasutavad naerugaasi 50% lahjendust hapnikuga, siis väikesed joobe saamiseks müüdavad terasballoonid sisaldavad 93–97% naerugaasi. Sellise joobe kestus on aga äärmiselt lühiajaline ning nõuab järjest mitme annuse tarbimist," selgitab mürgistusteabekeskuse spetsialist.

Peol sõpra üksi ei jäeta!

"Naerugaasi toksilised toimed ägeda mürgistuse korral on seotud asfüksia ehk lämbumisega, tekitades methemoglobineemiat, kus hapnik asendub rakus lämmastikuga. Pikemaajalise kasutamise korral põhjustab B12 vitamiini järsk langus neuroloogilisi kaebusi, nagu psühhoos, halvatus ja nahatundlikkuse häired," räägib ta võimalikest tagajärgedest.

Et uuringuid naerugaasi pikaajalise tarbimise kohta pole, tasub meeles pidada, et hoolimata sellest, mida müüja ööklubis, tänaval või internetilehel lubab, toimub taoliste toodete lõplik testimine vabatahtliku lõpptarbija peal ja tulemused makstakse kinni oma tervisega.

Oder tuletab meelde juba vana hoiatust, et kui peol on tops korraks käest pandud, siis enam sealt juua ei tohi. Pärast eemalolekut ei tea kunagi, mida jook siis tegelikult sisaldab. Ja see ei ole Oderi sõnul vaid tüdrukute probleem. "Noorte puhul peaks kehtima kindel ja eelnevalt kokku lepitud reegel, et kui peole minnakse koos, siis samamoodi ka tullakse – sõpra ei jäeta üksi!" manitseb ta. Kui keegi kaotab teadvuse alkoholi või mõnuainete tarbimise tõttu, tuleb proovida ta üles äratada, turvalisse kohta toimetada või külili lamama panna ja abi kutsuda. Nii lihtne tegevus võib päästa inimese elu.

Ka hoiatab Oder narkootikumide pruukimise eest, pidudega kaasneb tema andmeil sageli amfetamiini tarbimine. "Kohaliku müüja käest ostes ei pruugi tabletis lubatut olla, heal juhul saadakse kofeiini või kipsipuru, halvemal juhul palju ohtlikumat narkootikumi. Eriti ohtlik on mõnuainete tarbimine koos alkoholiga, mis võib mõnel inimesel vallandada surmava reaktsiooni. Selle põhisümptom on kehatemperatuuri tõus eluks sobimatus määras," räägib Oder.

Enneta suviseid traumasid

Pea alkoholiga piiri! Suvel, eriti just jaanipäeva paiku, on paljud traumad ja vigastused tingitud alkoholi liigtarvitamisest. Pea alkoholiga ise piiri ja jälgi ka oma sõpru, et nad hoiduksid tegudest, mis võivad kahjustada nii ennast kui ka teisi.

Varu toitu mõistlikult! Kui lähed matkama või suvilasse, osta toitu kaasa mõistlikus koguses, kiiresti riknevat toitu säilita kaasaskantavas külmikus. Riknenud toidu söömine toob kaasa tervisehädasid.

Hoia batuudil hullajail pilk peal! Lapsed ei tohiks batuudil kunagi hüpata üksi hoolimata sellest, kas batuut on ääristatud turvavõrguga või mitte. Õnnetused võivad juhtuda ka läbi võrgu kukkudes. Kui korraga hüppab batuudil mitu last, on peavigastused kerged tekkima omavahel kokku põrgates. Kui suuremad lapsed kukuvad väiksematele peale, võivad viimased saada ohtlikult muljuda.

Ettevaatust lahtise tulega! Kanna tuld tehes riideid, mis väga kergesti ei süttiks. Ning grillides käitu mõistlikult: enda põletamisest hoidumiseks ole kannatlik. Isegi kui tundub, et söed ei lähe põlema, hoidu neile süütevedeliku liiga kärmest peale valamisest.

Allergiaravim kotti! Kõikvõimalike putukate eemalhoidmiseks on linnast maale minnes ohtralt tõrjevahendeid – suitsud, pihustid, kreemid jne. Leevendamaks võimalikku allergianähtu, mis mõne tundmatu putuka hammustamisest on tekkinud, võiks suvel alati kaasas olla apteegi käsimüügist ostetud allergiavastane vahend.

Jalgrattaga sõites kiiver pähe! Seadus kohustab kiivrit kandma kuni 16aastaseid lapsi, kuid eeskuju ja turvalisuse mõttes on see kasulik täiskasvanuilegi. Ning kindlasti ei tohi kiivrit pähe panemata jätta rattatoolis istuvatele pere väiksematele liikmetele.

Ettevaatust rolleritega! Tunne liikluseeskirja, sõida ettevaatlikult ja ära vea sõpru tagaistmel.

Rulluisutamise põhitõed selgeks! Hoo saab üles igaüks, kuid tarvidusel tuleb osata ka pidurdada. Vigastustest hoidumiseks kanna kiivrit ja kaitsmeid.

Kasvuhoones rohi varahommikul või õhtul! Kuuma ilmaga võib just seal kergelt juhtuda, et ainevahetuse käigus tekkinud soojuse ja selle äraandmise vahel kujuneb tasakaaluhäire ning inimene saab kuumarabanduse.

Et seda ennetada, riietu õhemalt ning hoia käepärast joogipudel, et kehas vedelikukaotust ennetada. See soovitus kehtib ka mujal ringi liikumise kohta kuumadel suvepäevadel. Õues liikudes kaitseb päikese eest ka peakate.

Riietu nii, et ei külmeta! Suvine palavus võib olla petlik, eriti kui jääda lootma vaid ühtedele õhukestele riietele, millega hommikul välja mindud – õhtu ja öö toovad kaasa jaheduse ja siis on külmetumine kerge. Mõistlik on kaasas kanda sooje ja vihmakindlaid riideid.

Allikas: Nõmme kliiniku perearst Eero Merilind

Mürgistusteabekeskuse infoliin 16662

Mürgistusinfoliinile 16662 võid helistada ööpäev läbi mis tahes ägeda mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral. Liinid on avatud ka riigipühadel ja puhkepäevadel.

Helistamine on anonüümne ning kõne kohaliku kõne hinnaga.

Kõnele vastavad arstid ja õed. Meeles peab pidama, et keskuses ei teostata analüüse ega ravita patsiente.

Infotelefonile võivad helistada eraisikud, tervishoiu- ja ka operatiivteenistuse töötajad.

Mürgistusohud reisil

Kui Eesti loodus oma loomade ja taimedega on suhteliselt ohutu ning eestlastele tuttav keskkond, siis reisile minnes sõltub terveks- ja ellujäämine suuresti ettevaatusest. Terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder ning keskuse õde-konsultant Ruth Kastanje annavad kasulikke näpunäiteid.

Omal käel matkates uuri enne taimede ja metsaandide korjamist kohalikelt, kas tegu on söödava liigiga ja kuidas seda süüakse. Näiteks järjest populaarsemad bambuse- ja sõnajalavõrsed vajavad kindlasti eeltöötlemist.

Rannapuhkusel hoia silmad lahti, et ei astuks merisiiliku peale. Parim abinõu on kanda ka vees jalanõusid. Merisiiliku haprad okkad murduvad pealeastumisel, jäädes kudedesse ning sarnaselt pinnuga neid jalast välja tõmmata pole võimalik. Enamasti lahustuvad need paari nädala jooksul ise, kuid osa liikide okaste vahel on teravate kidadega varustatud mürginäärmed, mis eritavad mürki veel mitu tundi. Need tuleb kohe eemaldada – pöördu abi saamiseks arsti poole! Tavaliselt põhjustab merisiiliku mürk tugevat lokaalset valu, mõnel Kagu-Aasia ja Ida-Aafrika liigil ka neuroloogilisi sümptomeid.

Soojades randades meripõis-me-duusiga kohtudes võib tulemuseks olla raske süsteemne mürgistus. See väljendub lihasvalus, oksendamises, teadvushäiretes ja hingamisraskuses. Tõsise kahjustuse vältimiseks tuleb kõik meduusiosised kohe rannas nahalt mereveega maha pesta ja vajadusel ka pisut kraapida, et naha külge kinnitunud kõrverakud lahti tuleksid. Meduusi kõrvetust leevendab paremini soe vesi. Anna kannatanule kohe valuvaigistit, tõsisemate kaebuste korral pöördu arsti poole.

Mis tahes tervisekaebuste puhul ära oota paari päeva pärast saabuvat kojulendu, pöördu abi saamiseks kohapeal. Kohalikud tunnevad oma fauna puhul vajalikke ravivõtteid kindlasti paremini. Eriti juhul, kui teid on hammustanud mõni kohaliku fauna esindaja – mida kiiremini abi saate, seda parem.

Maohammustuse puhul liiguta kannatanut võimalikult vähe, samuti hammustatud kohta, ja toimeta ta haiglasse lamavas asendis. Kui seda on võimalik riskimata teha, võta hammustaja arsti juurde kaasa. Abi võib olla ka telefoniga tehtud pildist.

Enne kojulendu raputa riided põhjalikult läbi ja kontrolli ka oma asju, et pärast kodus ei peaks kapi alt sinna peitu jooksnud skorpioni püüdma.

Turgudel ole looduslike ravimite puhul skeptiline – turg ei ole apteek ning sealt ostes pole kunagi garantiid, et saad seda, mida on lubatud. Idamaade traditsioonilistes ravimites kasutatakse sageli ka mürgiseid taimi, mürgistusjuhtumid valesti kokku segatud segudega pole haruldased.

Ettevaatust sääse(moskiito)vastaste tõrjevahendite pealemäärimisel. Aasias on levinud parakvaati sisaldavad tooted, mis Ameerikas ja Euroopas on keelatud, vähegi lubatust suurema/tihedama manustamise korral võib põhjustada eluohtliku mürgistuse.

Suurlinnades reisides on oht vingugaasimürgistuseks, väldi tiheda liiklusega piirkonnas lastega reisimist.

Plaani reisi hoolikalt ja teadvusta endale sihtkoha eripärasid. Kui vajad mürgistusnõustamist ka välismaal, saab Eesti mürgistusinfoliinile 16662 helistada ööpäev läbi kõikidel nädalapäevadel ka välismaalt, numbril (+372) 626 93 90.

Esmaabi ägedate mürgistuste korral

Allaneelamisel loputa kannatanu suu ja tee kindlaks kemikaali, ravimi, taime, marja, seene täpne nimetus (abi saad käsiraamatutest või internetist, soovitatav on teha taimest ka pilt) ja hinda selle võimalik allaneelatud kogus! Ära aja kannatanut oksendama, ka aktiivsöe andmine võib olla väheefektiivne, lahjendamiseks võib anda väikeste lonksude kaupa vett.

Kemikaali sattumisel nahale loputa nahka voolava vee all vähemalt 15 minutit! Silma sattunud kemikaali loputamiseks kulub vähemalt 30 minutit.

Helista mürgistusinfoliinil 16662 ööpäev läbi kõikidel nädalapäevadel, et saada teada, kas tegemist on mürgise toote, taime/seene/marja/ravimiga ning kas manustatud kogus on tervisele ohtlik või mitte. Kemikaali või ravimi puhul hoia pakend helistamise ajal käepärast.

Kindlasti pole vaja oksendamist esile kutsuda söövitavate ainete puhul ning teadvushäirega inimesel on see lausa keelatud. Oksendamise korral läbiks söövitav aine taaskord söögitoru ning seeläbi süvendaks veelgi juba tekkinud kahjustusi. Väikeste lonksudega vee tarbimine on kemikaali neelamisel parim esmaabi, samuti saab sel moel kontrollida tõsise söövituse tunnuseid, nagu suurenenud süljevoolus või neelamisraskus. Nende olemasolul on vaja kannatanu kiiresti haiglasse viia.

Igas kodus võiks varuks olla aktiivsüsi, mis võib üllatavalt paljude mürgistuste korral olla elupäästvaks vahendiks. Koju võib varuda 0,25grammiseid tablette arvul, mis võrdub lapse neljakordse kehakaaluga (näiteks kümnekilose lapse puhul 40 tabletti). Kindlasti ei või sellises koguses aktiivsütt lapsele anda ilma mürgistusinfoliiniga konsulteerimiseta, kuna ka aktiivsöel on kõrvaltoimed ja see ei aita kõikide mürgistuste puhul.

Lisainfot esmaabi kohta saab mürgistusteabekeskuse kodulehelt www.16662.ee

Allikas: Kristiina Põld, mürgistusteabekeskuse kliiniline konsultant