Foto: Panther Media
Uudised
29. juuni 2013, 07:24

Kas saab end surnuks süüa? (7)

Kõht on nii täis, et annan kohe otsad! ohkab vahel nii mõnigi meist. Tohtri kinnitusel on keha õnneks targem kui inimene, vabastades end enne kriitilise piiri saabumist liigsest toidulaadungist.

Põhja-Eesti regionaalhaiglas maovähendusoperatsioone tegev üldkirurg doktor Ilmar Kaur lohutab, et meie kultuuriruumis kipuvad inimesed toidu ja alkoholiga sageli liialdama, aga liigne aplus elu siiski ei ohusta.

Sõltuvus ebatervislikust

"Minu praktikas ei ole olnud juhtumit, kus inimene on end surnuks söönud," ütleb tohter. Surnuks söömise puhul tuleb arvatavasti silmas pidada olukorda, kus patsient sööb oma mao lõhki ja selle tagajärjel võib saabuda surm. "Ilma raske söömishäireta inimesel on mao purukssöömine praktiliselt võimatu, täiskõhutunne või oksendamine lõpetab söömise enne, kui magu rebeneb," selgitab doktor Kaur.

Miks aga inimene kipub end n.-ö. lõhki sööma? Marika Blossfeldt, holistiline tervisenõustaja ütleb, et on aineid, mis programmeerivad aju nii, et inimene soovib kogu aeg süüa. "Fruktoosi-glükoosi siirup (maisisiirup – S. P.) on üks, mis mõjutab aju nii, et näljatunne, mis muidu peaks süües kaduma, jääb püsima," selgitab ta.

Ka maitsetugevdaja naatriumglutamaat, mida leidub nii mõneski grillvorstis, on isutekitaja. "Naatriumglutamaat tekitab liha maitse ka neis roogades, kus liha on vähe või pole seda üldse," on öelnud toitumisteadlane Mai Maser. Ja kui roog maitseb hästi, tahab inimene seda veel ja veel.

Blossfeldti sõnul toimivad maisisiirupiga sarnaselt inimese organismile ka valge suhkur ja jahu. "Pärast nende söömist kehas toimuvad keemilised protsessid viivad veresuhkru taseme paigast ära, inimese energiatase ja tuju hakkab kõikuma. See paneb inimese enda tuju parandama taas magusaga. Magusa toime on aga ajutine ja sunnib inimest taas ning taas maiuse järele kätt sirutama," kirjeldab Blossfeldt nõiaringi, kus inimene muutub sõltuvaks kõigest sellest, mis tema organismile tegelikult midagi kasulikku ei anna.

Tervisliku toitumisega ei maksa hulluks minna

Imenippe, kuidas sõltuvust tekitavatest toiduainetest ja liigsöömisest pääseda, Blossfeldti sõnul pole. Ainus, mida enda heaks annab ära teha, on see, et süüa terviktoitu.

"See tähendab, et sööma peab seda, mis kasvab aias, põllul ja metsas ehk kõike seda, mida pole tööstuslikult töödeldud. Ka liha kuulub sinna hulka. Kui seda pidevalt teha, siis katab toidust saadav inimese toitainetevajaduse ja nii ei ole tarvis kogu aeg endale midagi suhu toppida."

Samas rõhutab Blossfeldt, et tervisliku toitumisega ei maksa ka hulluks minna. "Tore, kui inimene sööb 80% tervislikult ja teadlikult ning 20% nii, nagu elu ette toob," lausub ta. Seepärast ei näe ta ka midagi halba selles, kui mõnel päeval aastas toitumisega pisut üle võlli minna.