Lilled ei passi pelgalt peenral ilutsema või tähtpäevakingituseks – kausitäis värvikirevat õiesalatit lisab igale südasuvisele toidulauale glamuuri kõrval ka tervislikkust.
"Põhjamaal, kus õisi pole palju ja nad ei ole nii suured kui lõunas, ei oska inimesed õisi süüa," nendib õieterapeut ja taimetark Mercedes Merimaa, kelle tarkused on ilmunud raamatus "Õitest hingeni".
Ta soovitab õisi oma ellu tooma märksa julgemalt. "Õitega saab kaunistada toitusid, neist saab segada kokku värvikireva salati või valmistada ravimteed. Toit, millele on lisatud õisi, toidab ühtviisi hästi nii keha kui ka hinge," kinnitab Merimaa.
Kui ravimteede keetmisega õitest ning kevadiste õite toiduks tarvitamisega juba tasapisi harjutakse, siis on paslik teadvustada, et neid saab süüa hilissügiseni välja – praegused tegijad on näiteks oranžid ja kollased saialilled, sinised kurgirohuõied, sügavlillad kassinaeri ja kollased üheksavägise õied. Peenralt leiab veel ka lavendlit ja põllult punase ristiku nutte. Gladioolide aeg on veel ees.
Kõrvitsaõisigi on veel hulgaliselt. Nende puhul on mõistlikum süüa isasõisi, sest nood ei kasvata kõrvitsaid. Õitel saab vahet teha selle järgi, et isasõiel ei ole väikest kõrvitsaalget all, emasõiel on aga väikest kõrvitsat näha.
Kui enamasti passivad söömiseks noored õied, siis mõned õied on mahlasemad ja maitsvamad oma parima ea alguses. Näiteks begoonia.
Parimad õied toidulauale on sellised, mida saab noppida oma kätega võimalikult puhtast paigast. Metsikult kasvavaid õisi ei tohiks korjata otse suure liiklusega teede äärest, laudade lähedalt, heitgaaside ja mahavalgunud naftasaaduste mõjupiirkonnast. Viljapuude õisi tasub söögiks korjata pritsimata puudelt ning mürkkemikaalide ohuga peab arvestama ka kultuurheinapõllult pärit heintaimede osas. Kindlasti peab pidama, et poest ostetud lõiketaimed on tavaliselt mürgitatud.
Õisi toidulauale kavandades on hea teada seda, et lilli ei saa kaua säilitada, kuid neid võib hoida mingi aeg tervena külmkapis, soovitatavalt külmas vees.
Lilli võib ka kuivatada nagu ürte, kuid siis kahvatuvad nende värvid. Külmutades lillede struktuur muutub ja need ei kõlba enam kaunistamiseks, kuid jääkuubikus püsib terve lilleõie ilu kaua.
Kress
Kressi suuremaid lehti võib kasutada mitmesuguste täidiste pakkimiseks, õitest ja lehtedest saab teha ka vinegrettkastmega salatit. Tillukesi, veel avanemata õiepungi ja äsjamoodustunud, alles pehmeid rohelisi seemnekupraid marineeritakse 5% valges veiniäädikas, 2% soolalahuses või mõnes muus meelepärases marineerimisvedelikus. Hoidist on soovitav hoida külmas. Marineeritud nuppe tarvitatakse nagu kapparit: täidetud paprikate ja tomatite täidistes, krevette või tuunikala sisaldavates roogades, veiselihahautistes, kuumades riisiroogades, keele, maksa, lambahakkliha maitsestamiseks ning pitsakatetes.
Saialill
Värskeid või kuivatatud värvilisi õielehti võib kasutada ülikalli safrani asendajana, see annab ilusa kollase värvuse nii riisile kui ka saiataignasse.
Värvi lisavad saialilled ka hallikavõitu õunakeedisele, värskeid saialilleõisi võib panna pannile omleti peale või kasutada salatis. Marineeritud õied on head lihatoitude kõrvale.
Roos
Mida tumedam roosiõis, seda magusam. Kui segad roosiõisi soola, suhkru või pipraga, saad kolm põnevat maitseainet. Samas saab sellest keeta ka maitsva roosiõieželee, mida on mõnus lisandiks pakkuda marjadele ja puuviljadele, määrida pannkoogile, aga ka võtta maitseks valge kala või tugevamaitseliste juustude juurde.
Üheksavägine
Üheksavägise avanenud õisi tuleks korjata iga päev, sest õhtuks on need vanad.
Õitest saab teha nii teed, omletti, moosi kui kompotti.
Põdrakanep
Põdrakanepi õitest saab valmistada kalja. Enne õitsemist võib noori põdrakanepinutte kasta taigna sisse ja praadida pannil nagu kala. Õied sobivad salatisse, kuivatatud õisi võib lisada leivataignasse.
Lavendel
Hinnatud vürts. Sobib kastmetesse vürtsi lisamiseks ning maiustamiseks Roqueforti juustu või kitsejuustudega. Katsetada tasub ka lavendli panna cotta´t.
Punane ristik
Ideaalne dessertlill, suure nektarisisalduse tõttu maitseb magusalt. Mee, õuna- ja sidrunimahlaga segatult sobib suurepäraselt desserdiks, kuid kaunistuseks ja maitseks ka vahukoore peale.
Rukkilill
Pisut mõrkjas ja karge õieke sobib maitseks salatitesse või aurutatud lõhe kõrvale.
Päevaliiliad
Passivad hästi juurviljatoitudesse. Päevaliilia noored lehed ja õiepungad annavad mädarõikataolist maitset, sobib juurviljatoitudesse.
Begoonia
Begoonia õied on kergelt hapukad. Seda kõlbab keeta nii moosiks kui teha sellest toorjuustuga segatuna määret röstsaiale.
Kõrvitsa isasõied
Maitsevad hästi röstitult, kuid võib ka taigna sisse kasta ning praadida – nii jäävad need hästi mahlased.
Kassinaeris
Kassinaeri õied aitavad kõigi haiguste vastu, mis kimbutavad ülaltpoolt vööd. Kassinaeri sügavlillad õied sobivad kõrvuti üheksavägise kollaste ja kurgirohu elektrisiniste õitega.
Aedmonarda
Aedmonarda on muide ka üks "Earl Grey" tee koostisosa. Selle õied sobivad roogade kaunistuseks. Külmetuse korral on kaval seda süüa mee sisse kastetuna.
Gladiool
Lisab salatitesse kargust ja teravust. Õit võib täita näiteks lõhekreemiga.
RETSEPTID
Õitsev spaa-vesi
Vaja läheb: Söödavaid õisi vastavalt hooajale (nurmenuku, saialille vms õisi), kurgi-, apelsini- ja laimiviile, kannutäis vett.
Valmistamine: Pane kurgi-, apelsini- ja laimiviilud koos söödavate õitega kannu, vala peale vesi. Võid kohe jooma hakata, kuid mida kauem vesi seisab, seda maitsvam ta on.
Lillelised jääkuubikud
Vaja läheb: Söödavaid õisi, jääkuubikute valmistamise alust, vett.
Valmistamine: Torka iga jääkuubiku valmistamise aluse auku mõni söödav õis. Vala ettevaatlikult peale vesi, nii et õis jääks selle sisse. Torka alus sügavkülma ja juba mõne tunni pärast saad jooke kaunistada pilkupüüdvate kuubikutega.
Marineeritud saialilleõied
Vaja läheb: 1 kg saialilleõisi, õiepungi või seemnepäisikuid, 0,5 l äädikat (3% soovitatav veini- või õunaäädikas), ½ tl ingverit, 1 sl soola, 1 sl suhkrut, 1 vars piparmünti.
Valmistamine: Vala saialilleõisikutele peale äädikas, lisa ingver, suhkur, sool ja tükeldatud piparmünt. Keeda kinnises nõus 5 minutit, tõsta väikestesse purkidesse ja
sule õhukindlalt. Sobib lisandiks juustutoitudele või tarvita nagu kapparit: täidetud paprikate ja tomatite täidistes, krevette või tuunikala sisaldavates roogades, veiselihahautistes, kuumades riisiroogades, keele, maksa, lambahakkliha maitsestamiseks ning pitsakatetes.
Õiesalat
Vaja läheb: Mungalilleõisi, saialilleõisi, üheksavägiseõisi, kurgirohuõisi. Kastmeks külmpressitud õli, sidrunimahla, suhkrut, maitse järgi pipart, veidi soola.
Valmistamine: Korja õied, aseta need läbisegi kaussi. Sega külmpressitud õlist, sidrunimahlast ja maitseainetest kaste. Sega õied kastmega. Allikas: Mercedes Merimaa, "Õitest hingeni". Menu kirjastus, 2011
Maitsvad taimed tainas
Vaja läheb: Kõrvitsaõisi, noori võilillepungi, põdrakanepi noori õievarsi koos lehtedega, sibula või küüslaugu õievarsi koos õitega, maltsa- või raudrohulatvasid või muude maitsvate taimede ürte. Praadimiseks õli.
Klimbitainaks: 1-2 tl võid, 1 muna, 0,75 tl piima, 5 sl speltanisujahu, soola.
Valmistamine: Esmalt tee klimbitainas. Selleks lisa pehmele võile soolaga maitsestatud lahtiklopitud muna, seejärel vaheldumisi piim ja jahu. Sega ühtlaseks, lase veidi aega paisuda. Klimbitainas peab olema nii vedel, et taimi sisse kasta.
Soojenda pannil õli. Kasta taimed taignasse, prae mõlemalt poolt.
Allikas: Mercedes Merimaa, "Õitest hingeni". Menu kirjastus, 2011
Roosiželee
Vaja läheb: 20–30 lõhnavat roosiõit (punastest tuleb kauneim värv), 1 liiter vett
1 kg suhkrut, ühe sidruni mahl.
Valmistamine: Nopi päikeselisel päeval terved roosiõied. Haruta kroonlehe haaval lahti ja lõika teravate kääridega alumine valge osa ära (see on kibe). Loputa õielehed külma vee all ning keeda vees umbes 20 minutit. Vesi läheb punaseks. Lase jahtuda ning pigista seejärel roosiõitest kogu värviline ja lõhnav välja. Jäta mõned õielehed alles – pärast näevad need purgis ilusad välja.
800 grammi roosimahla kohta võta üks kilo suhkrut. Tarretisesuhkruga on keeta vaja umbes seitse minutit, tavalisega rohkem. Kõige lõpus lisa värskelt pressitud sidrunimahl ja mõned värsked roosilehed.
Seejärel kalla tarretis kiiresti väikestesse kuumadesse purkidesse, kaaneta ning aseta põhi ülespoole lauale jahtuma. Keera neid vahepeal ringi, et roosilehed jaotuks purgis ühtlaselt. Säilita külmas.
Allikas: Evelin Ilves, "Kingitus maitsed". Varrak, 2011
Kommentaarid (0)