Uudised

Terviseamet: Kooliaasta alguses peaks üle vaatama lapse vaktsineerimiskalendri (17)

Toimetas Kristin Aasma, 1. september 2013 20:43
VaktsineerimineFoto: Andres Teiss / Postimees
Terviseameti andmetel oli ligikaudu 3000 kooliteed alustaval lapsel aasta alguse seisuga tegemata korduvvaktsineerimine difteeria ja teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse vastu, mis teeb nad vastuvõtlikeks ringluses olevatele haigustekitajatele. Kooliaasta alguses peaks üle vaatama lapse vaktsineerimiskalendri.

„Haigestumise tõusu ja puhangute tekkimise ohu ennetamiseks lastekollektiivides peaks kooliaasta alguses üle kontrollima kooli mineva lapse vaktsineerimised," tuletab meelde Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.

Samal teemal

Nii näiteks peaks esimesse klassi mineval 6-7-aastasel lapsel olema perearsti juures tehtud difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatustõve vastased vaktsineerimised. 13-aastasel õpilasel peaks tehtud olema teine vaktsineerimine leetrite, punetiste ja mumpsi vastu ning 15-16 aastasel õpilasel korduv-vaktsineerimine difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu.

Kutsari sõnul ringlevad kõik nimetatud haigustekitajad vähemal või suuremal määral nii Eestis, Euroopas kui ka mujal maailmas, mistõttu on nakatumine võimalik ka reisijate poolt Eestisse toodud haigusetekitajatega.

2013. aasta andmetel on Eestis difteeria ja teetanuse vastu teistkordselt korduv-vaktsineerimata 2964, läkaköha vastu 3104 ja lastehalvatustõve vastu 2974 seitsmeaastast last. Samaealistest lastest olid kas täielikult vaktsineerimata või polnud esmane vaktsineerimine lõpetatud difteeria ja teetanuse vastu 367-l, läkaköha vastu 383-l, lastehalvatustõve vastu 370-l ning leetrite, mumpsi ja punetiste vastu 442 lapsel.

„Need arvud näitavad ainult kuni seitsme-aastaste immuniseerimata laste arvu, kuid vaktsineerimata või puudulikult vaktsineeritud lapsi on igas vanuses. Seega ei ole imestada, et näiteks 2010. aastal nakatus Eestis läkaköhasse 1295 inimest," tõdes Kutsar.

Epidemioloogianõuniku sõnul peaksid vanemad suhtuma vastutustundega oma laste kaitsmisse nakkushaiguste eest ning mõtlema sellelegi, et nende haigustele vastuvõtlik laps võib lisaks ohustada teisi lapsi ja ka täiskasvanuid.