Spordihoolikud, ärge pingutage üle! (14)

Kampaania korras kutsutakse üles end hoogsalt liigutama, aga rahunemisele kutsutud veel ei ole. Südametohter ja spordiproff hoiatavad ülepingutamise eest.

Homme on Tallinna maraton, kus osavõtjaid 20 000 ringis. Maratonile registreerimise ankeedis küsitakse igaühelt, mis firma jalatsitega jooksma minnakse, ja vastama peab ka küsimustele tervisliku sportimise teemal. Seda, kas jooksja on vahetult enne starti arsti juures käinud ja terve, ei küsita.

Ida-Tallinna keskhaigla kardioloog doktor Rein Vahisalu hoiatab, et oskamatu ületreenimine on kerge tulema ja kahjud pöördumatud. Kuidas sa ikka surma tagasi pöörad... Vahisalu on ise ka sporti teinud ja maratoni jooksnud. Teab täpselt, mis see on ja kuidas treening käib: "On maratonijooksjaid meil ka, kes on 80+, aga tähtis on seejuures, kuidas jaotada koormused ühtlaselt. Vastavalt oma võimetele."

Vahisalu annab ületreenimise äratundmiseks lihtsa juhise – kui treeningule järgmisel päeval on raske olla ja ka ülejärgmisel tunned, et pinge on veel sees, siis oled üle pingutanud ja tuleb puhata. "Nii saab reguleerida koormust, mitte kellade ja mõõturite järgi!"

Ülekoormusi on mitu: füüsiline, psühho-emotsionaalne ja keemiline. Kõige hullemad on need, kes pool aastat pole trenni teinud ja ärkavad, kui kalendris maratoni kuupäeva näevad. Üle neljakümnestel soovitab Vahisalu teha koormustesti. "See annab infot südame ja veresoonte tervise kohta. Tihti on ka varjatud asju. Kaebusi ei pruugi olla. Teeb ja teeb, ja siis on kopsti ühel jooksul süda üles öelnud. Adrenaliin, liigne pingutamine, ja siis on hilja."

Et maratonil osalejatelt enam tervisetõendit ei küsita, seda Vahisalu valeks ei pea. "Tervisetõend ei ole väljapääs. Ise pead teadma, kui palju sa jooksed, ja hea, kui oled enne uuringuid teinud. See ongi tõend."

Ka psühho-emotsionaalne stress ja ülekoormus vajutab organismi jälje. Vererõhk on füüsilise pingutusetagi kõrge. Vahisalu tuletab meelde Fred Jüssi filosoofiat – molutamine on ka tähtis!

Tappev keemiakokteil

"Keemiline ülekoormus on praegu tõusev trend. Meil on e-ained. Silmad lähevad poes kirjuks. Siia kuuluvad veel nikotiin, alkohol ja energiajoogid. Need ajavad "puraka" üles, aga see on jälle südamele piits. Keegi ei joo enam kaevuvett, see on prosta, nüüd on moodsamad asjad," muretseb tohter.

Inglismaal Brightoni maratonil kukkus 23aastane jooksja kokku ja suri. Spetsialistide kinnitusel tõi surma ibuprofeeni ja toidulisandite pruukimine.

"Ibuprofeen on valu vastu väga tuntud rohi. Sportlased võtavad seda oma traumade leevendamiseks. See keemia saab kokku energiajoogiga, organismis on veel adrenaliin, ja süda jääb selle kokteili peale seisma. Südame vatsakesed lähevad fibrilleerima ja kui elektrišokiaparaati kahe minuti jooksul ligidal ei ole, siis pole enam midagi teha. Kogu lugu!" hoiatab Vahisalu.

Lastehaigus: vererõhk

Muretsema paneb südametohtrit, et 20aastastel löövad välja haigused, mis veel 30 aasta eest olid 70aastaste tõved. Lapsed pingutavad üle.

"Elutempo on muutunud väga kiireks. Kui lapsel on eelsoodumus kõrgvererõhktõveks ja kui ta elab tiheda päevaplaaniga pingeväljas, siis realiseerub kõrgvererõhktõve eelsoodumus kiiremini. Vanasti olid kõrgvererõhktõbised 60–70aastased. Kui oli 40aastane, siis oli üllatus, aga nüüd on meil 20aastased. Me tegeleme praegu 17–25aastastega. Nad ei ole kõik haiged, aga neil on probleem," viitab arst, et noorte süda töötab nii, nagu oleksid nad sõdurid, kes peavad kogu aeg ohtliku vaenlasega silmitsi seisma.

Ülepingutamist spordis on märganud ka kulturist ja treener Ott Kiivikas. "On mehi ja naisi, kes ei saa aru, et spordis pole tähtis, kes rohkem trennis käib. Oluline on kuulata, mida organism ütleb. Kui ei ole minekut, paki asjad kokku ja mine ära trennist," räägib ta.

"Minu aja jooksul on korra üks siitilmast lahkuminegi spordisaalis olnud. Kutsuti kiirabi küll, aga..." meenutab Kiivikas.

"Aeroobikatundides oli tavaline, et õhtuti tuli välja vedada minestanud naisi."

Keemiast räägib ka Kiivikas, ja mitte toidulisanditest, vaid ka keelatud ainetest. "On juhuseid, kus tervisesportlasi on pistelise kontrolli käigus vahele võetud. See viitab, et kui ei ole kontrolli, siis levib ka harrastajate seas meeletu konkurents."

Igaüks läheb maratoni jooksma omal riisikol

Tallinna maratoni korraldaja Mati Lilliallik ütleb, et homme on valmis jooksjaile abi andma 50 arsti ringis.

Tartu maratonidel osalejatelt küsiti nõukogude ajal tervisetõendit, aga tänapäeval seda vajalikuks ei peeta. "Mis asi on tervisetõend?" küsib Lilliallik.

"Viimastel aegadel on kokkukukkujad olnud just sellised inimesed, kellel on tervis täiesti korras ja arstlik läbivaatus iga-aastane rutiin. See näitab, et tervisehädad võivad tulla ka täiesti tervel inimesel."

Maratoni juhendis on kirjas, et iga jooksule registreeruja vastutab oma tervise eest ja tuleb rajale omal riisikol. Korraldajad soovitavad siiski enne maratoni tervisekontrollis käia, et arst kinnitaks võimekust distants läbida.