Millist nõu ja abi saab iseseisvatelt ämmaemandatelt küsida?

Eestis on pädevus iseseisva teenuse osutamiseks 4,5aastase rakenduskõrghariduse tasemel põhiõppe läbinud ämmaemandal. Iseseisva ämmaemandusabi teenuse sisuks on nõustamine, normaalse raseduse jälgimine, pärast sünnitust naise ja vastsündinu jälgimine, piiratud ulatuses ravimite väljakirjutamine, samuti raseduspuhkust võimaldava töövõimetuslehe ja muude tõendite väljastamine.

Ämmaemand nõustab paljudel teemadel

Ämmaemanda poole võib pöörduda pereplaneerimise ja rasestumisvastaste vahendite kasutamise alustamise ja jätkamise osas. Ta nõustab mitmesuguste meetodite toime, vastunäidustuste, kasutamise ja ohutunnuste suhtes ning teeb vajadusel läbivaatuse.

Ämmaemandal on õigus välja kirjutada nii esmast kui korduvat retsepti rasestumisvastastele vahenditele. Emakasisese vahendi (spiraali) soovi korral teeb ta läbivaatuse ja võtab vajalikud analüüsid, kirjutab välja vahendi retsepti, kuid paigaldamiseks tuleb pöörduda siiski naistearsti poole. Ämmaemand teeb ka profülaktilisi günekoloogilisi läbivaatusi ning ravib kergema kuluga tupepõletikke.

Ämmaemandad on pädevad nõustama ka soovimatu raseduse, raseduse katkestamise ja katkemise, naistehaiguste ja sugulisel teel levivate haiguste ning pere- ja seksuaalvägivalla osas. Noortespetsiifilise koolituse saanud ämmaemandad töötavad ka noorte nõustamiskeskustes üle Eesti. Raseduse katkestamise sooviga tuleb pöörduda naistearsti poole.

Kui tervisega probleeme pole, võiksid naised ja pered raseduse jälgimiseks pöörduda pigem ämmaemanda, mitte naistearsti poole. Ämmaemand diagnoosib raseduse, täpsustab terviseriske ning jälgib raseduse kulgu ja loote arengut vastavalt kehtivale juhendile, määrab või teostab vajalikke uuringuid ja analüüse.

Naine, kellel terviseriske ei esine, peakski olema jälgimisel ämmaemanda juures, naistearsti visiite tehakse sellisel juhul 1-2 korral raseduse jooksul. Probleemide tekkimisel konsulteeritakse alati naistearsti või muu eriarstiga, kõrge riskiga rasedad on reeglina jälgimisel naistearsti juures.

Ämmaemanda tegevus ei piirdu kindlasti vaid analüüside ja uuringute tegemisega, naisi ja peresid nõustatakse raseduse kulgemise ja jälgimise korralduse, vaevuste ja nende leevendamise, toitumise, füüsilise aktiivsuse, seksuaalsuse, sünnituseks ja vanemluseks valmistumise, sünnitusjärgse perioodiga toimetuleku, imetamise, võimalike komplikatsioonide jms osas.

Samuti on ämmaemandal õigus väljastada töövõimetuslehte rasedus- ja sünnituspuhkusele lubamise ning raseduse ajal töötingimuste ajutise kergendamise või teisele tööle üleviimise kohta. Haigestumisega seotud töövõimetuslehe väljaandjaks on jätkuvalt arst, kuid kaebustega ämmaemanda vastuvõtule pöördunud naise saab ämmaemand arsti juurde suunata.

Rasedate jälgimise korralduse osas on Eestis piirkondlikke erinevusi. Enamasti toimub rasedate jälgimine haiglaga seotud naistenõuandlas (perekeskuses, emaduskeskuses), samas on ka haiglaga mitteseotud asutusi. On haiglaid, kus lapseootel naine võib pöörduda esimeseks visiidiks otse ämmaemanda poole, mitmetes haiglates teeb esimese visiidi naistearst ja suunab naised, kel terviseriske ei tuvastatud, ämmaemanda jälgimisele. Ämmaemandate iseseisev rasedate jälgimine ei ole tänaseks veel käivitunud Narva haiglas, Raplas ja Hiiumaal.

Pärast sünnitust jälgib ema ja vastsündinut enamasti ämmaemand, koostöös naiste- ja lastearstiga. Koduvisiitide korraldus on piirkonniti erinev. Jälgimise ülesanne on pandud perearsti ja -õe õlule, kes teevad vajadusel ka koduvisiite. Sõltuvalt haigla töökorraldusest teevad sünnitusjärgseid koduvisiite ka ämmaemandad. Koduvisiidi sisuks on sünnitanu taastumise ja lapse kohanemise hindamine, imetamisnõustamine ja vastsündinu eest hoolitsemise õpetamine.

Hindamine: ämmaemandate tegevus on turvaline

6-8 nädalat pärast sünnitust võib soovituslikuks ambulatoorseks visiidiks pöörduda kas rasedust jälginud ämmaemanda või naistearsti poole, vajadusel võib muidugi pöörduda ka varem. Külastuse sisuks on sünnituskogemuse arutelu, taastumise hindamine ja vajadusel läbivaatus, imetamisnõustamine ning rasestumisvastase meetodi valik.

Mitmete haiglate juures on käivitatud võimalus sünnitusjärgseks ambulatoorseks pöördumiseks, et varase kojukirjutamise korral teha vastsündinu skriininguuringuid, vaktsineerimist, saada vajadusel lastearsti konsultatsiooni või imetamisnõustamist, keisrilõikejärgset haavahooldust jms.

Haigekassa tellimusel viis Eesti ämmaemandate ühing 2012. aastal läbi kliinilise auditi «Iseseisva antenataalse ämmaemandusabi kvaliteet», mille eesmärgiks oli raseduse jälgimise hindamine. Auditis hinnati 18 raviasutuse 391 naise abistamist. Hindamine näitas, et iseseisev teenuse osutamine on ootuspäraselt käivitunud ja ämmaemandate tegevus rasedate jälgimisel on turvaline. Sageli on ämmaemanda visiidil enam aega nõustamiseks kui arsti vastuvõtul.