KIRJANDUSUURIJAST NÄITLEJA: Homme õhtul lahkab Jüri Aarma klubis TAFF Ernest Hemingway elu, ajendatuna oma isa Gunnar Aarma ja Hemingway juhuslikust kohtumisest Hispaania kodusõjas. Foto: Tairo Lutter
Inimesed
23. oktoober 2013, 07:00

Jüri Aarma: kirjanik Ernest Hemingway elas pea terve elu Gunnar Aarma õpetuse järgi (31)

«Kui mulle tehti ettepanek rääkida Ernest Hemingwayst, tuksatasin ma positiivses mõttes – kohe tulid meelde omal ajal pereringis räägitud isa muljed kohtumisest Hemingwayga Hispaania kodusõjas,» ütleb näitleja ja ajakirjanik Jüri Aarma, kes astub homme õhtul üles Mustpeade Majas džässi ja kirjanduse klubis Taff club uue sarja «Kirjanik ja džäss» avaüritusel.

«Tegelikult on isa ja tulevase kuulsa kirjaniku kohtumine kirjas ka raamatus «Kuldne kroon Eesti lipul», nii et päris perejutuks see ikkagi ei jäänud ning mul pole põhjust kahelda oma isa Gunnar Aarma sõnades, ükskõik kui uskumatud need esmapilgul ka ei tundu,» jätkab Jüri.

«Kõiki oma lugusid jutustas isa poolmuigega, alates vaimude väljakutsumisest, kuigi ta ise võttis spiritistlikest seanssidest pidevalt osa (samas keelas ta minul sellise asjaga tegelemise) ja lõpetades ravimeetoditega, mis tundusid ju algul paljudele kummalised. Kuigi kohumist Heming-wayga ta väga lõbusas toonis ei meenutanud. Sest see juhuslik kohtumine sai teoks sõjatandril, Hispaania kodusõjas, kui ta tollal endale juba nime teinud kirjanikuga Alicante rindel koos öö veetis. Isa, erinevalt minust, oli rikka isa poeg ning minu suhteliselt heal järjel tekstiilivabrikandist vanaisa saatis ta koos päris hea stipendiumiga Lääne-Euroopasse ennast täiendama. Kuna ta oli otsiv ja uudishimulik vaim, siis miskipärast oskas ta ronida ta ka Hispaania kodusõtta.»

Jüri sõnul on isa on meenutanud, et Hemingway oli siis rahvusvahelise anarhistliku brigaadi komissar ja sel ajal väga raskes hingeseisundis. «Loomulikult oli mu isa kollanokk, vana, aga juba siis enda arvates tulest, veest ja vasktorudest läbi tõmmatud, parkunud kuju. Seal siis kollanokk Gunnar ilmselt trügis talle ligi, sest ma ei usu, et Hemingway ootas kaevikuserval, millal täiesti tundmatu eestlane tema juurde astub. Aga paps andis talle nõu, kuidas hingevaevadest lahti saada.»

Lapsepõlv maksis Hemingwayle kätte

«Kui takkajärgi Hemingway elukäiku jälgida, siis ta toimiski isa nõuande järgi. Ja kui enam ei toiminud, oli jutt lühike,» vihjab

Jüri Hemingway enesetapule, kuigi ei kirjelda isa soovitust täpsemalt (mainib vaid, et märksõnaks on vesi). «Muide, enesetapu tegi ka tema isa, kes ennast koldist maha lasi. Aga Heming-wayl oli jahipüss ning ikka kaks padrunit, et asi kindel oleks. Nii et sisuliselt lasi ta endal pea otsast.»

Elu võttis kirjanik endalt juba Ameerikas, kuhu ta oli läinud elama pärast pikka Kuuba perioodi ning kus tänini asub Hemingway majamuuseum. Loa see Kuubal asutada andis ei keegi muu kui

Fidel Castro, sest Hemingway viimane lesk – kirjanik oli abielus neli korda – nurus Castrolt välja võimaluse sinna muuseum rajada ja too arvas, et see on hea imperialismivastane enklaav. «Muide, Castro ja Hemingway on korra ka kohtunud, kui viimane andis kohtunikuna kalapüügivõistlusel Castrole nagu juhuslikult kõige suurema kala püüdnule üle auhinna,» muigab Jüri.

«Nii et võtsin vastu ettepaneku sukelduda Hemingwayst kirjutatud raamatutesse, mida Eestis on avaldatud päris mitmeid. Räägin ennekõike neist asjadest, millest nii väga palju ei teatagi, isegi ehk ebamugavatest seikadest. Kuni sinnamaani välja, et Hemingway üks poegadest, kes samuti kirjanikuks tahtis saada, andis oma esimese katsetuse pähe isale lugeda Turgenevi jutustuse, kes aga pettusest aru sai ja poja majast välja kihutas. Hiljem see poeg abiellus ühe noore naisega, kes Hemingwayst kui oma äiast raamatu kirjutas, kus ta oli sunnitud tõdema, et olgu äiapapaga kuidas on, aga abikaasast sai transvestiit ja joodik ning ta lõpetas elu naiste hullumajas. Ma tean, et need pole kirjandusloolised faktid, aga huvitavad omaette,» justkui vabandab Jüri.

Ühe fakti Hemingway elust toob ta veel. «Ka teda ennast riietas ema lapsepõlves tüdrukuks, et ta sarnaneks oma õega. Aga kõik asjad, mida lapsepõlves tehakse, maksavad meile kätte. Sellepärast vana oligi macho ja tema stiili nimetati pealekleebitud karvadega kirjanduseks. Elu lõpus põdes ta jälitusmaaniat ja mitte asjata, sest FBI jälitas teda, kahtlustades tema seotust KGBga, mis hiljem osutuski tõeks. Tema agendinimi oli Argo,» puistab Jüri järjest fakte Ernest Heming-way koha. Lubades lisa homme õhtul Mustpeade Majas.