Uudised

Enneaegse lapse ema: «Näha, kuidas sinu beebi on ühendatud juhtmetega masinate külge, on väga kohutav.» (9)

Silja Paavle, 12. november 2013, 07:00
RÕÕMSAMEELNE TIRTS: Aasta ja seitsme kuu vanust Klendrat vaadates on võõral võimatu aimata, et kaks esimest elukuud pidi 950grammisena sündinud pisipiiga olema haiglas.  TEET MALSROOS
«Näha, kuidas sinu väike beebi on ühendatud voolikute ja juhtmetega suurte masinate külge, on väga kohutav,» meenutab Hinrika, kelle tütar sündis vaid 950grammisena. Ja kinnitab teistele enneaegsete laste emmedele: kui lapsega on kõik korras, pole tagantjärele vaja liigselt muretseda.

Kuni möödunud aasta alguseni ei osanud lapseootel Hinrika (32) eesolevat karta ka oma hirmsamates unenägudes. Peres vanem, praeguseks 13aastane poeg, oli terve nagu purikas ning ka teine rasedus kulges probleemideta.

Veebruari alguses ehk 24. rasedusnädalal läks Hinrika jaoks lahti tõeline õudus. «Algas verejooks. Arstid leidsid platsenta ja emakaseina vahelt hematoomi. See omakorda tekitas tugeva infektsiooni. Miks, arstid ei teadnud,» meenutab Hinrika.

Arstid olid väga napisõnalised

Edasi pidi naine raseduse säilitamiseks lamama. Iga kuue tunni tagant ühendati tema külge tilguti. Naine oli enda sõnul šokis, meeleheitel ja hirmunud. Nii väga, et ta ei leia oma toonaste tunnete kirjeldamiseks tänaseni sõnu.

Pelgulinna sünnitusmaja arstid suutsid rasedust säilitada 27. nädalani. Siis aga tuli nii ema kui lapse tervise päästmiseks võtta vastu otsus ja erakorralise keisrilõikega sündis 35 cm pikk ja vaid 950grammine Klendra.

Pärast sündi viidi tilluke piiga Tallinna lastehaigla personali hoole alla. «Need väga pisikesed beebid on tegelikult väga vaprad,» teab Hinrika nüüd.

Toona jäi ta aga haiglas teadmatusse. Alles õhtul tuli arst ja rääkis, kus beebi on ja millises seisundis.

«Lõpuks, kui pääsesin intensiivravipalatist tavalisse palatisse, hakkasin kohe internetist enneaegsete laste kohta infot otsima. Seda peaaegu polnud …» meenutab Hinrika, et enneaegse lapse vanemaks saamine tuleb alati ootamatult ja sestap on igasugune info kulla hinda väärt. Sest vähemalt temaga olid ka arstid väga napisõnalised.

Ta viitab, et tänaseks on valminud spetsiaalne koduleht enneaegsedlapsed.ee ning ka suhtlusportaalides on loodud gruppe, kus sündimisega liigselt kiirustanud laste emmed saavad saatusekaaslaste lugudest tuge ja lohutust otsida.

Umbes teisel elunädalal tehti beebile südameoperatsioon. Arstid käskisid emal võtta päev korraga. Hinrika käis haiglas iga päev vaatamas, teadmata kunagi, mis ees ootab. «Haiglas oli esimene, kes uksele tuli, õde-sekretär, kes alati naeratas ja oli väga tore. Tema naeratuse järgi sain alati aru, et kõik on korras, midagi hullu pole juhtunud,» räägib Hinrika, et just see naeratus julgustas teda lapse kuvöösi juurde minema. Ja tegelikult ka sõprade-tuttavate toetus.

Pärast kolmandat nädalat oli Klendra juba nii tubli, et ta viidi vastsündinute ja imikute osakonda. Siis sai ka Hinrika jääda püsivalt tütrekese juurde. «Alguses oli päris hirmutav last katsuda, ta oli ju nii tilluke,» meenutab naine.

Alguses oli hirmutav last katsuda

Et enneaegsena sündinud lapsed vajavad erilist hoolt, tegeldakse nendega suure hoolega. «Iga kolme tunni tagant mõõdeti temperatuuri, puhastati nahka, vahetati mähkmed, anti ravimeid ja toideti sondi kaudu,» kirjeldab Hinrika päevi, kui rutiinne tegevus aitas Klendral kosuda nii tugevaks, et ta oli lõpuks valmis ilma kõrvalise abita elus püsima.

Pärast kaht kuud lasti piiga haiglast koju, kuid arstide järelevalve alla jäi ta endiselt. Edasiste terviseriskide vältimiseks pidi ta kuni poolteise aastaseks saamiseni käima kaks korda kuus lastearsti, lisaks ka silma- ja kõrvaarsti vastuvõtul. Nüüd on Klendra täiesti terve aasta ja seitsme kuu vanune pisipreili. Energilist ja rõõmsameelset tirtsu silmates on võõral võimatu aimata, mida piiga vaatamata oma noorusele on pidanud läbi elama.

Arenenud arstiabi: ka rohkem kui kolm kuud varem sündinud on jäänud ellu

«Enneaegne sünnitus on emale ja perele suur üleelamine. Pärast seda vajab arstide hoolt kaks patsienti, nii ema kui laps,» nendib Tartu ülikooli kliinikumi lastekliiniku neonatoloogia osakonna vanemarst-õppejõud Heili Varendi.

«Enneaegne laps on väga vastuvõtlik nii nakkustele kui teistele kahjustustele, tema tulevik sõltub väga paljudest faktoritest – ema tervisest, enneaegsuse põhjustest, rasedusnädalatest sünnil kuni esimeste elukuude kohanemisprotsesside tüsistuste ja sellest tulenevate haiguste raskusastmest,» selgitab Varendi.

Lapse arenguks on tema sõnul kõige olulisem aju, mille raske kahjustus väljendub tõsises motoorse ja vaimse arengu häires (tserebraalparalüüs). «Selliseid lapsi on kõikides enneaegsete vanusegruppides, kuid enim väga enneaegsena ehk rohkem kui kaks kuud enne tähtaega sündinud laste hulgas,» nendib ta.

Ka on enneaegsetel lastel rohkem nägemis- ja kuulmisprobleeme, astmat ja käitumisprobleeme võrreldes õigel ajal sündinutega.

Koolieas võib just neil esineda hüperaktiivsust, kognitiivseid probleeme, ärevust, õpiraskusi, eriti matemaatikas; täiskasvanuna aga ainevahetushaigusi, näiteks suhkurdiabeet, vererõhutõus.

Varendi sõnul uurivad teadlased praegu kogu maailmas väga hoolega neid lapsi ja täiskasvanuid, kes sündisid rohkem kui kolm kuud varem ja on jäänud ellu tänu vastsündinute intensiivravi meetodite ja aparatuuriarenemisele – kõik need inimesed on alla 30 aasta vanad.

Emadele toob enneaegne sünnitus kaasa mitmeid probleeme, alates šokist lõpetades lõputute enesesüüdistustega, mida toidab teadmatus lapse tulevikust, pikk haiglasviibimine ja perest eraldatud olemine. «Nii Tallinnas kui Tartus nõustavad emasid raseduskriisi- või kogemusnõustajad,» julgustab Varendi abi otsima. (Allikas: Heili Varendi, TÜK lastekliinik)

Väikseim ellujäänu Eestis kaalus 418 grammi

• Enneaegne on laps siis, kui ta sünnib 22.–36. rasedusnädalal (+ 6 päeva) ehk siis 4,5 kuud kuni kolm nädalat enne sünnituse tähtaega.

• Enneaegsuse sagedus on sõltuv nii sotsiaal-demograafilistest faktoritest (must rass, vaesus, madal haridustase, suur noorte ja vanemaealiste naiste osakaal sünnitajatest, suitsetamine raseduse ajal) kui meditsiinilistest põhjustest ( kunstlik viljastamine, ema haigused ja rasedustüsistused).

• Viimasel kümnel aastal on Eestis sündinud enneaegsena umbes 6% lastest ehk igal aastal veidi üle 900 lapse. Samas Ameerikas sündis 2012. aastal enneaegsena 11,7% lapsi, see oli enneolematult väike protsent.

• Pisimad ellujäänud ja normaalse arenguga lapsed on sündinud 23. rasedusnädalal, kõige väiksem Tartus sündinuist kaalus 431 g. Tallinnas on ellu jäänud veidi vanem, aga veelgi pisem ehk 27. rasedusnädalal sündinud 418grammine beebi.

• Maailmarekord kuulub 26. rasedusnädalal sündinud 260grammisele beebile (kaksiklaps Rumaisa Rahman, 2004. aastal). Enne teda oli teadaolev kõige väiksema kaaluga laps 1989. aastal 280grammisena sündinud Madeline, kes käib praegu ülikoolis.

• Pärast 22.–23. rasedusnädalat elusalt sündinuist jääb ellu rohkem kui kolmandik, 24.–25. rasedusnädalal sündinuist umbes pooled. Kõige rohkem on probleeme beebidega, kes on sündinud rohkem kui kaks kuud enne tähtaega. Nemad moodustavad umbes 1% kõigist sünnitustest.

• Paljudes riikides ei hakata ravima lapsi, kes on sündinud enne 25. rasedusnädala täitumist või otsustatakse ravimahu üle nii ema tervisliku seisundi, pere soovide kui lapse väljavaadete põhjal. Hollandis hakatakse lapse elu päästma alles 25. rasedusnädalast ning Prantsusmaal 24. nädalast. Venemaa liitus alles tänavu rahvusvahelise statistikasüsteemiga, mis arvestab enneaegsuse alumiseks piiriks 22 nädalat (kaal 500 g) – seni oli statistiline arvestus 28 nädala järgi (kaal 1000 g). (Allikas: Heili Varendi, TÜK lastekliinik)

Enneaegsete laste päev

• Eestis tähistatakse 17. novembril esimest korda rahvusvahelist enneaegse sünni päeva. Maailmas on seda tähistatud juba viiel aastal.

• Veebikülg enneaegsedlapsed.ee kutsub üles näitama toetust enneaegsetele lastele ja nende vanematele, kandes sel päeval rinnas helelillat linti.

• Kolm suuremat Eesti lastefondi – TÜK lastefond, Pelgulinna haigla toetusfond ja Tallinna lastehaigla toetusfond viivad sel nädalal läbi heategevuskampaania, mille käigus kogutakse raha edendamaks lastehaiglate vastsündinute osakonnas perekeskset ravi ja hooldust. Toetussumma saab kanda SA Tartu ülikooli kliinikumi lastefondi a/a 221015828742 (selgitus: enneaegsed lapsed). Kogunenud summad jagatakse kolme haigla vahel.

• 17. novembril kell 18 toimub Tallinnas Kaarli kirikus enneaegselt sündinud laste ja nende perede toetuseks heategevuskontsert «Anna oma hääl». Kontserdil esinevad: Nele-Liis Vaiksoo ja Olav Ehala; Raul, Robert ja Marie M. Vaigla; Lauri Saatpalu ja Peeter Rebane; Jakko Maltis ja Ivo Lille.

Samal teemal

18. juuli 2017, 09:54
Raske puudega tüdruk saab annetajate toel arenguks vajalikke teraapiaid
18. november 2016, 12:24
Enneaegse sünni päeval valgustati mitmed hooned lillaks
4. mai 2016, 15:17
Tallinna lastehaigla toetusfond kutsub toetama enneaegseid lapsi
16. märts 2016, 11:10
Seitse nõuannet neile naistele, kes tunnevad, et rasedus on talumatult raske

9 KOMMENTAARI

m
Magnus 14. november 2013, 22:04
Mida tähendab "must rass, madal haridustase jne?!" Meil on samuti sündinud enneaegne laps ma ei pea ennast "mustaks rassiks ega madala haridustasemega...
(loe edasi)
e
Els 12. november 2013, 12:39
Ka minu beebi sündis Tartus enneaegsena. Maarjamõisas intensiivravi palatis on väga meeldivad arstid, ka enamus õdedest (v.a paar vene keelt kõnelevat...
(loe edasi)
Loe kõiki (9)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee