Elustamine kandis vilja: vutimurul kokku kukkunud koolipoisi elu õnnestus päästa

«Ta on kehaliselt aktiivne noormees, kuid ei tegele spordiga professionaalsel tasemel,» räägib ema Inge oma 15aastasest pojast Kasparist (ema ja poja nimed muudetud – toim.). Lapsepõlvest saati mängis Kaspar palli nagu kõik temaealised poisid ja käis ka mõnes jalgpallilaagris.

Ema sõnul oli poeg siiani igati terve. Polnud ei südame- ega muid suuremaid tervisehädasid.

Elustati mitukümmend minutit

Möödunud neljapäeva õhtul läks Kaspar ühes koolikaaslastega Haapsalu kunstmuruväljakule vutti taguma. Läänemaa jalgpalliklubi eestvedaja Tiit Koel kinnitab, et ametlik treening see siiski ei olnud. Esimene treeningugrupp alustas sel õhtul kell pool seitse, poisid käisid palli löömas varem. Sügisele kohaselt oli ometi juba pime ja vihma kallas.

Kasparile usaldati väravavahiroll. Ühe pealtnägija sõnul ei jõutud mängu õigupoolest alustadagi, kui poiss juba kokku varises.

«Mängukaaslased reageerisid ruttu ning kutsusid kiirabi, mis ka väga ruttu kohale jõudis,» ütleb ema Inge.

Kinnitamata andmetel seiskus lühikeseks ajaks Kaspari süda. Kokku elustati teda vähemalt 20 minutit. Seejärel sõidutas kiirabibrigaad poisi läbivaatuseks Läänemaa haiglasse ja juba samal õhtul viidi ta edasi pealinna, Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. Seal on ta ravil siiani.

Inge sõnutsi olid järgmised päevad teadmatuse tõttu hirmuäratavad. Eile võis olukorrast juba helgemates toonides rääkida. Kaspar oli teadvusel ja suhtles lähedastega. «Seda, mis päeval ta koju saab, ei oska arstid veel öelda,» märgib ema, lisades, et juhtunu taga ei pruugigi olla südamehäda, tehakse veel uusi uuringuid.

Ema: poeg saab teist sünnipäeva tähistada

Inge tänab Kaspari sõpru, kiirabitöötajaid ja arste, kes tegid oma tööd väga hästi ja kiiresti. «Olid meile kõigile toeks ning tänu kellele saab poeg tulevikus oma teist sünnipäeva tähistada,» rõhutab ema.

Eesti jalgpallikoondise arst Kaspar Rõivassepp nimetab lugu õpetlikuks: «Koormus ei peagi väga suur olema, aga probleemid võivad ikka tekkida.»

Rõivassepp soovitab oma sisetunnet kuulata. «Näen ka ise, et kui tekivad sümptomid, ei pöörata sellele piisavalt tähelepanu. Kui kaebused on, peab tervist kontrollima.» Südameprobleemide selgete märkidena toob ta välja selle, kui on tunda lisalööke ja koormuse tõustes tekib rindkeres valu.

Tähelepanu tasub pöörata sellelegi, kuidas haigustest – eriti viirusinfektsioonidest – taastutakse. «Kui paranemise järel on ikka tunda märkimisväärne koormustaluvuse langus ja väsimus, siis see võib olla viide probleemile organismis.»

Jalgpalliliit nõuab, et liigade mängijad käiksid igal aastal tervisekontrollis. Seda juba üheksandast eluaastast alates. Ent tervist võiks jälgida teisedki. «See ei tähenda, et kõikidele peaks koormustesti tegema,» toonitab Rõivassepp, et piisab kas või sellestki, et perearst stetoskoobiga südant ja kopse kuulab.