Uudised

Külmetus kipub kallale: vanaemade ravinipid appi (6)

Silja Paavle, 19. november 2013, 07:00
JÄLGI ILMA: Anu Loide koos tütar Anellega teavad, et värskes õhus viibimine teeb organismi tugevamaks. Külmetusest hoiduda aitab aga see, kui seljas on ilmaga sobivad riided. Foto: MATI HIIS
Terviseameti andmeil on alanud ülemiste hingamisteede viirusnakkuste ja gripi hooaeg. Esimeste külmetusnähtude ilmnedes ei maksa kohe tormata apteeki ravimite järele – abi saab ka paljudest unustatud vanaemadeaegsetest ravinippidest.

Tallinlanna Anu Loide püüab tohterdamist alustada alati looduslike vahenditega nii enda kui ka kaheaastase tütrekese Anelle puhul.

Samal teemal

Kui külmetushaigus hakkab endast märku andma, valmistab Anu alati vitamiinirohket mustasõstramoosist tehtud morssi koos meega. «Teiseks on väga hea juua nii haigestudes kui ka organismi tugevdamiseks iga päev sooja sidrunivett,» soovitab ta. See tähendab, et keedetud sooja vette pannakse ohtralt värske sidruni viile.

Ning soojad jalavannid aitavad Anu kogemusel ka alati nii suuri kui ka väikesi. Jalavannivette lisab Anu midagi turgutavat, näiteks sinepipulbrit või eukalüptiõli. See on hea nii haigusega võitlemiseks üldse kui ka hingamisteedele.

Looduslike raviviisidega külmetuse vastu võitlemine on Anul veres juba lapsest saati. Tema ema ja vanaema tegid samuti tõbistele sinepijalavanne ning omakorjatud vaarikavartest tee oli haiguste ajal alati omal kohal. «Hingamisteede haigustega võitlemiseks tegime ka kartuli keeduvee auru,» meenutab ta.

Oma lapsepõlvest sai Anu kaasa ka väga lihtsad tervisenipid. Kõige olulisem on tema sõnul end riidesse panna ilmaga sobivalt. Oluline on ka tarbida ohtralt C-vitamiini. «Selleks sobib ka hästi igapäevane sidrunivesi,» teab Anu. Ja lisab, et kui looduslikud vahendid ikka ei mõika, tuleb abi otsida arstilt.

Külmetushaiguse põdemise ABC

Esimeste külmetusnähtude ilmnedes jää kindlasti kohe koju. Nii säästad end ebameeldivatest tüsistustest. Rahvarohketes paikades või tööl käies riskid paratamatult sellega, et lased nõrgal organismil külge korjata veel mõne viiruse või nakatad teisi.

Puhka korralikult. Organism, eriti tõvega võitlev, vajab und sama palju nagu toitu ja õhku. Kui nohu ei luba pikali olla, maga kõrge peaalusega.

Väikest palavikku pole sugugi tarvis ravimitega alandada, sest organism tuleb üldjuhul ise sellega toime. Katsu gripiteedega piiri pidada, sest need ei ravi, vaid ainult leevendavad haigusnähte.

Söö tervislikult. Kõikvõimalikud puu- ja juurviljad on viirusteperioodil toidulaual asendamatud.

Kuni 38,5kraadine palavik vajab ravimeid vaid väga halva enesetunde korral. Kuid väikelastele, eriti neile, kel tekivad kergesti palavikuaegsed krambihood, tuleb rohtu anda.

Arsti juurde mine siis, kui 3-4 päeva jooksul pole paranemisnähte ilmnenud. Ka pidev palavik, peavalu ja lihasvalud viitavad tõsisematele tervisehädadele. Alati on võimalik nõu küsida perearsti nõuandetelefonilt 1220.

Kuidas vanaemad külmetust peletasid?

Algava külmetuse korral aja 200 ml vett keema. Lisa 1 tl mett (praegu küll enam ei soovitata mett tulise tee sisse panna), 1 tl vaarikamoosi, veidi punast pipart ja 2 sl viina. Joo teed kuumalt, pane jalga villased sokid ja selga soojad riided. Jalad peavad hakkama tulitama.

Pärnaõietee ajab higistama. Selle keetmiseks võta tassi kohta 1-2 tl pärnaõisi, vala peale keev vesi. Lase kaane all 5 minutit tõmmata ja siis kurna. Joo higistamaajavat ning ka köhaärritust leevendavat teed 1–2 tassi kaupa mitu korda päevas.

Köhivatele ja nina luristavatele lastele sobivad hästi «punased sokid». Selleks tuleb jalgu hoida niikaua kuumas vees, kuni need muutuvad tulipunaseks. Vette võib lisada ka 2–4 sl sinepipulbrit. Seejärel tuleb jalad kiiresti kuivaks hõõruda, määrida varvaste vahele Vietnami salvi ja tõmmata jalga soojad sokid. Protseduuri võib korrata 2–3 korda päevas.

Sõltuvust tekitavast nohurohust parem on kinnise ninaga võidelda aaloe- ja kalanhoemahlaga. Selleks võta taimelt värske leht, pigista vedelik välja ja tilguta otse ninna. Korraks tekib suhu küll mõru maitse, kuid aitab hästi.

Lapsi on lõbus ravida männikäbidega, mida saab korjata tervena – värske õhk tugevdab ka organismi. Tervistavate käbide valmistamiseks aga vala 15–20 männikäbi üle 3 liitri veega, aja keema ja hauta tasasel tulel 20–25 minutit. Seejärel kalla keedus suurde kaussi ja lisa sellesse nii palju külma vett, et kannataks jalgu sisse panna. Samal ajal, kui laps jalgu kausis hoiab, tõmba talle ka tekk üle pea – männiaurude sissehingamine aitab ka hingamisteede vaevuste vastu.