Terviseeksperdid: Eesti pole kanepi legaliseerimiseks veel küps (51)

Mullu detsembris kirjutas Uruguay president Jose Mujica alla seadusele, mis legaliseeris riigis enda tarbeks kanepi kasvatamise ning mille kohaselt võib iga vähemalt 18-aastane riigi alaline elanik osta ühes kuus litsentseeritud meedikult kuni 40 grammi kanepit. Seaduse eesmärk on võtta sealsetel narkokaupmeestel osa sissetulekust.

Ka USA-s Colorado osariigis alustasid 1. jaanuaril kanepi müüki 30 litsentseeritud kanepipoodi, kus vähemalt 21-aastased kanepisõbrad saavad korraga osta 28 grammi kanepit. Huvi kanepi vastu oli sedavõrd suur, et ainuüksi esimesel müügi päeval osteti kanepit miljoni dollari eest ja sarnaselt Uruguayle oli ka Colorado taolise sammu taga soov vähendada uimastimüüki tänavatel.

Eestis kaasneb karistus

Eestis kanepikasvatus legaalne pole ja nii ei jäänudki Lääne-Eestis elaval Svenil muud üle, kui võtta aasta tagasi vastu talle kohtu poolt määratud kahe ja poole aastane tingimisi vanglakaristus. Nimelt oli politsei leidnud mehe talust kanepitaimi ja kanepivarsi, mis andis aluse süüdistada teda suures ulatuses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises.

Sven kohtuotsusest ei räägi, kuid on seda meelt, et enda tarbeks kanepikasvatuse võiks Eestis legaliseerida.

"Kanepit kodus kasvatades saab inimene omale praktiliselt tasuta vahendi mitmete tervisehädade, nagu depressioon, unetus jne vastu. Inimene ei peaks olema ravimifirmadele subjekt, kes on sunnitud oma hädadega ainult ühte kohta pöörduma. Praegu keelatakse inimesel ennast aga sisuliselt aidata ja ravimitööstus teenib selle pealt tulu," ütles Sven, kes peab kanepit paremaks antidepressandiks, kui tabletid, mida ta oli sunnitud varem võtma.

Mees lisas, et tema hinnangul on kanep oma mõjude poolest alkoholist ohutum ja kanepi mõõdukal tarbimisel on surmavat üledoosi sisuliselt võimatu saavutada. Teisalt möönis ta, et kuna 8-10 protsenti kanepi tarvitajatest võivad jäävad sõltuvusse, siis päris probleemitu kanepi tarvitamine pole, kuid tema hinnangul kaaluvad kanepi legaliseerimisest saadavad plussid üles selle miinused.

"Kanepit on väga tugevalt demoniseeritud, mis on aidanud sellel "väga ohtliku" taime müüdil püsida. Sinna lisandub ka pidev hirmutamine karistustega, sisuliselt nende inimeste elu rikkumisega, kes hangivad kanepit omaks tarbeks," mõtiskles Sven. "Inimesed paljuski kardavad seda näpuga näitamist ja hukkamõistu, et "vaadake, kõik narkootikumid on pahad ja kui sa juba narkootikumi tarbid, siis sa oled inimrämps, väärtusetu, kurjategija."

Kanepil potentsiaali haiguste ravis

Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Margit Kuus möönis samuti, et kuna kanep sisaldab palju erinevaid kannabinoide, siis on see erinevate uuringute kohaselt andnud tõesti positiivseid tulemusi vähihaigete valuravis, Parkinsoni tõve ja polüskleroos ravis.

"Kanepis sisalduv kõige psühhoaktiivsem ning sõltuvust tekitavam delta-9-tetrahüdrokannabinool ehk THC polegi meditsiini seisukohalt kõige olulisem, vaid selleks on teised kanepi taimes leiduvad kannabinoidid, nagu näiteks nagu Cannabidiol (CBD), mis omab rahustavat, aga mitte psühhoaktiivset mõju organismile ning milles nähakse potentsiaali osade haiguste ravis," ütles ta.

Kuid miks siis ei kaaluta Eestis kanepi müümist ravimina apteekides? Margit Kuuse sõnul on Eesti apteegid juba praegu erinevate valuravimitega hästi varustatud, kuid kui patsient soovib kanepit kasutada oma valude leevendamiseks, siis saab ta ka praegu taotleda kanepi kasutamist valuravi eesmärgil.

"Selleks peab raviarst esitama vastavasisulise taotluse Sotsiaalministeeriumi erialakomisjonile," selgitas ta.

Margit Kuus rõhutas veel, et regulaarne kanepi tarvitamine ei ole kindlasti ohutu, sest pikemas perspektiivis omab see erinevaid riske eelkõige vaimsele tervisele.

"Arusaam, et kanep on ohutum kui alkohol võib tuleneda erinevatest asjaoludest. Kanepi regulaarse tarvitamise tagajärjel toimuvad muutused psüühikas ja käitumises aegamööda ning inimene ise ei taju neid koheselt. Samas kui alkoholi negatiivsed mõjud on koheselt tuntavad-märgatavad nii inimesele endale kui neile, kes tema ümber. Kanepi puhul ei ole olemas konkreetset valemit, mis näitaks kui pikk või kui sage tarvitamine terviseprobleemideni viib," sõnas ta.

Eesti pole küps kanepi legaliseerimiseks

Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania osakonna juhataja Aljona Kurbatova on kindlalt seda meelt, et Eesti ühiskond pole veel küps kanepi legaliseerimiseks.

"Meil on juba praegu suur probleem legaalsetegi uimastitega – alkoholi ja nikotiiniga ning meie võimekus legaalseid uimasteid ning nendega seotud kahjusid kontrollida on väiksem kui illegaalsete ainete kontrolli võimekus," ütles ta.

Kurbatova sõnul tuleb meil kõigepeale endile tõestada, et oleme võimelised nii ühiskonnana kui ka üksikisiku tasandil lubatud uimastitega toime tulema.

"Täna ei anna me noortele piisavalt emotsionaalseid ega sotsiaalseid oskusi, et uimastitega seotud olukordades õigeid otsuseid teha ning elus toime tulla ja näeme igapäevaselt selle kurbi tagajärgi. Enne kui me ei suuda pakkuda abi alkoholisõltuvuse korral ning enne kui me ei paku oma noortele piisavalt oskusi elus toime tulla, ei ole mõtet ka arutada kolmanda uimasti vabaks laskmisest," oli ta resoluutne.

Sveni jaoks on aga üks asi arusaamatu. "Kui meil müüakse poodides toiduga kõrvuti alkoholi, mis sisaldab sisuliselt narkootilist ainet, miks siis peaks äkki kanepi kättesaadavus raskendatud olema. Minu meelest see on kõige ehedam näide majandusliku huvigrupi mõjust seadustele," leidis ta.