Ära raiska raha multivitamiinidele – tervisel neist tegelikult kasu pole (10)

Jaanuaris-veebruaris annab kevadväsimus endast märku ning esimese abinõuna püütakse keha turgutada multivitamiinidega. Kuid – sellega tasub hoogu pidada. Ainuüksi viimasel kümnendil on tehtud ohtralt uurimusi, mis kinnitavad, et vitamiinide söömisest pole mingit tolku. Inimese normaalseks elutegevuseks vajalikud vitamiinid saab organism kätte mitmekesisest, värsketest naturaalsetest toiduainetest valmistatud toidust.

Möödunud aasta lõpul ajakirjas Annals of Internal Medicine avalikustatud kolme pikaajalise ja põhjaliku uurimuse tulemused kinnitavad: suur osa apteegis müüdavatest vitamiinidest on kasutud ja mõne tarvitamine teeb pigem kahju.

Esimese uurimuse järgi pole korralikust vitamiinivõtmisest vaimse võimekuse hoidmisel mingit kasu, kuigi tootjad lubavad vastupidist. Sellele järeldusele jõudsid teadlased, kes olid jälginud pea kuut tuhandet üle 65aastast meesarsti, kellest osa võttis iga päev multivitamiine ja teine osa platseebotablette. Katsealuste vaimset võimekust ja mälu hinnati iga paari aasta tagant. Kümne aasta möödudes polnud vitamiinivõtjate vaim sugugi teravam iga päev platseebot neelanute omast.

Teise uurimuse järgi ei halvenda multivitamiinide võtmine inimese tervislikku seisundit, kuid mingit kasu tervisele neist ka pole. Selle kindlakstegemiseks jälgiti üle 50aastasi infarktist taastujaid, kes said korralikku taastusravi. Osale neist anti lisaks 28 komponendist koosnevat multivitamiini, teistele platseebosegu.

Apteegist ostetakse vitamiine üha enam

Kolmanda uurimuse kohaselt ei vähenda vitamiinid südame-veresoonkonna haigustesse ega vähki haigestumise tõenäosust. Samuti pole neil eluiga pikendavat mõju. Seda väidavad USA teadlased pärast seda, kui olid koondanud ligi poole miljoni inimese ligi 30 eri analüüsi tulemused.

Need on vaid kolm näidet, kuid sarnase tulemuse on andnud ka paljud varasemad uurimused. Vaatamata sellele ostavad inimesed vitamiine ja tarvitavad neid üha suuremates kogustes. Näiteks Ameerikas väitis 40% elanikkonnast ajavahemikul 2003–2006, et tarbib multivitamiine. Ka Eesti apteekrid täheldavad, et inimesed ostavad vitamiine üha enam.

Uurimused avaldanud ajakirja Annals of Internal Medicine toimetaja Edgar Miller USA Baltimore’i Johns Hopkinsi ülikoolist nentis, et järjest suurenevate vitamiinikoguste taga võivad olla psühholoogilised põhjused. "Reklaamidega luuakse illusioon, et me elame pidevas vitamiinipuuduses. See tekitab inimestes kahtluse, et nende toidusedel pole piisavalt mitmekülgne. Sestap otsustavad nad igaks juhuks vitamiine võtta," selgitas Miller.

Vaatamata mitmetele uuringutulemustele kinnitab Tartu ülikooli kliinikumi dieetarst Liidia Kiisk, et vitamiine ei maksa võtta uisapäisa. Ka välisajakirjanduses ilmuvate uuringute juures ei jäta arstid meelde tuletamata, et igasuguste toidulisandite ja multivitamiinide kasutamise vajaduse üle otsustagu erialaspetsialist või perearst, sest inimene võib ise endale liigse agarusega kasu asemel hoopis kahju teha.

"Vitamiinidel on tähtis roll organismi ainevahetuse ja immuunsüsteemi toetamisel. Ohtlik on vitamiinide alatarbimine, kuid sellest ohtlikum on vitamiinidega liialdamine," lausub ta.

Liidia Kiisk nendib, et kuigi vitamiinipreparaate saab apteegist osta retseptita, peab iga preparaadi puhul selgeks tegema selle tarvitamise reeglid: näidustused, annustamise, maksimaalse lubatud piirannuse, kõrvalmõjud. Peale selle saab vitamiine toidukauplustes müügilolevatest mitmesugustest vitaminiseeritud toitudest või toiduainetest, nagu näiteks müslist, maiustustest, piimast, munadest, võist jt.

Inimene saab vitamiinid kätte toidust

Liidia Kiisk lausub, et 2006. aastal kinnitatud Eesti toitumis- ja toidusoovitustes on olemas vitamiinide piirnormid. See aga ei tähenda, et inimene peaks apteegist vitamiinipreparaate juurde ostma. "Menüüde toiteväärtuse ja vitamiinide sisalduse analüüs näitab, et terve ja normaalselt toituv inimene ei vaja lisaks vitamiinipreparaate, kui ta sööb teadlikult mitmekesiselt, valides oma menüüsse mitmesuguseid toiduaineid igast toiduainete rühmast ehk tema laual on muu hulgas nii teraviljatooteid, köögivilju, puuvilju, marju, liha, kala, mune, piimatooteid, taimseid õlisid kui mineraalvett," räägib Kiisk.

Seejuures on tähtis, et toit oleks õigesti valmistatud ja säilitatud.

Ehk siis teisisõnu – järjest suuremat populaarsust koguvad multivitamiinid ja mineraalsed toidulisandid on enamikule normaalselt söövatele inimestele täiesti kasutud, need ei väldi kroonilisi tõbesid ega pikenda elu, rahakotti kulutavad aga hoogsalt. Peale selle võib nende tarbimine tuua probleeme kaasa. Uuringute andmeil võib näiteks A-vitamiini suures koguses tarvitamine olla pigem kahjulik, krooniliste haiguste ennetamises võivad kahjulikuks osutada antioksüdandid, foolhape ja B-vitamiinid. Samuti on teadlaste hinnangul tänapäeval üsna sagedane, et inimesed kipuvad kuritarvitama C-vitamiini.

Vitamiinid avastati Tartus

• Elutähtsad vitamiinid avastas 1881. aastal Tartu ülikooli õppejõud, vene päritolu arst Nikolai Lunin. Ta leidis, et looduslikud toitained sisaldavad peale tuntud põhitoitainete tundmatuid ained, mis on eluks hädavajalikud. Mida täpselt, ei osanud ta toona öelda.

• Mõnikümmend aastat hiljem taasavastas need olulised ained poola päritolu USA biokeemik Kazimierz Funk, kes võttis 1912. aastal kasutusele termini "vitamiin" (lad. k "vita" – elu).

• Esimest korda võtsid päevase vitamiinide normkoguse kõne alla ameeriklased Teises maailmasõjas ennetamaks toidunappusest ja ühekülgsusest tingitud terviseprobleeme. Kuid juba vitamiinide avastamise ajast oli selge, et kuigi suurtes piirides võib rääkida üldisest normist, on igal inimesel oma individuaalne vitamiinide ja mineraalainete vajadus.

• Vitamiinid on vajalikud, kuid arstid on kogu maailmas üksmeelel: inimene peab toituma rohkem tervislikult ja täisväärtuslikult ning kulutama vähem värviliste pillide peale.

Müüt: C-vitamiin hoiab külmetuse eemal

Saabunud külmetushaiguste hooajal on paslik meelde tuletada, et vana õpetus grippi C-vitamiiniga ravida ei ole arstide praktikas tõestust leidnud.

Tõstamaa tervisekeskuse perearst Madis Veskimägi sõnul on see üks müüte, mille lõi meditsiinikeemik Linius Pauling juba 50 aasta eest. "Tema ravis oma gripisümptomeid C-vitamiini suurte annustega ja leidis, et see ongi väga hea ravi. Kahjuks pole arstidel selle ravi tõhusust õnnestunud tõestada. Kuid müüt elab edasi," nendib perearst.

C-vitamiini tarbimise asemel soovitab Veskimägi: kui on tunne, et hingamisteede viirusinfektsioon ehk rahvakeeli gripp hakkab tulema, kuid palavikku veel pole, maksab otsida abi kuumast saunast, soojast taimeteest ja meest. "Kui tekib tõsine luu-lihasevalu, siis seda võiks leevendada ibuprofeeni või paratsetamooli mõistliku võtmisega," lausub ta ja lisab, et siis tuleb kindlasti ka aeg maha võtta ja haige olla.

Tavaliselt möödub viirusinfektsioon nädalaga.