Foto: Panthermedia/Scanpix
Silja Paavle 21. jaanuar 2014 07:00
Vaid üks magamata öö muudab ajus toodetavate ainete tasakaalu, tekitades kergeid kahjustusi.

Unega ei maksa koonerdada – magamatus laastab keha pealaest jalatallani ning toob kaasa hulgi terviseprobleeme, räsitud välimusest rääkimata.

Mullu Suurbritannias tehtud uuringu järgi mõjub napp uneaeg hukatuslikult – kui inimene magab ainuüksi nädal aega järjest öösel alla kuue tunni, tähendab see muudatusi rohkem kui 700 geenis.

Seejuures juba üks magamata öö kurnab keha ja väljanägemist korralikult. Sellest piisab, et kasvaks söögiisu, inimene näeks halvem välja, külmetuks kergemini ning kannataks mäluprobleemide ja keskendumisraskuste all. Eeldatavasti on ta ka märksa emotsionaalsem ja täpsust nõudvad tegevused nõuavad rohkem pusimist. Peale kõige muu satub ta autoroolis suurema tõenäosusega õnnetusse.

Liigsest kehakaalust enneaegse surmani

Uppsala ülikooli teadlased kirjutasid hiljaaegu ajakirjas Sleep avaldatud uurimuse kokkuvõttes, et juba ühe magamata öö mõju on biokeemiliselt väga sarnane peapõrutusele. Ehk teisisõnu – vaid üks magamata öö muudab ajus toodetavate ainete tasakaalu ning unepuuduse tõttu tekivad kerged ajukahjustused. See võib omakorda kiirendada närvisüsteemi laastavate haiguste teket.

Kui krooniline magamatus kestab pikemat aega, siis suureneb nii insuldi kui ka vähkkasvajate risk. Mitmed uurimused seostavad vähest magamatust nimelt soole- ja agressiivse rinnavähiga. Kanada teadlaste uurimuste põhjal on naistel, kes on töötanud öises vahetuses 30 aastat, kaks korda suurem risk haigestuda rinnavähki.

Ka suureneb pideva magamatuse korral ülekaalulisuse, diabeedi ja südamehaiguste, insuldi ja enneaegse surma risk. Peale selle näeb puhkamata inimene vanem välja, tal on tõenäoliselt mälu- ja keskendumisprobleemid.

Naisi laastab magamatus rohkem

Ka käivitab magamatus immuunsüsteemi hävitava reaktsiooni – seda isegi juba paari tunni pikkuse öise ülevaloleku puhul. Seejuures mõjutab magamatus California ülikooli Cousins Centre`i uurimiskeskuses tehtud ning ajakirjas Biological Psychiatry avaldatud uurimuse andmeil naiste tervist rohkem. Samas uurimuses on ka hea uudis: immuunsüsteemihaiguste korral on parim ravim korralik ööuni.

Ka Tartu ülikooli unemeditsiini vanemteadur, kõrva-nina-kurguarst Marlit Veldi kinnitab, et vähene magamine on tõsine terviserisk. Unehäired ja vähene magamatus ning sellest tulenev väsimus ei ole mitte ainult liiklus- ja tööõnnetuste sage põhjus, vaid rikub Veldi sõnul organismi tasakaalu ja soodustab paljude levinud tervisehädade – ülekaal, suhkruhaigus, südame isheemiatõbi, kõrgvererõhktõbi – kujunemist.

"Seejuures on kurb tõde, et enamik inimesi ei ole sellest piisavalt teadlikud ja paljud unehäired jäävad vajaliku tähelepanuta," nendib Veldi, et uni mõjub hästi nii tervisele kui välimusele.

"Magades ehk sügava une ajal on inimese kehas testosterooni ja kasvuhormooni tase kõige kõrgem, see võimaldab organismil puhata rakutasemeni välja," selgitab unearst ja soovitab seetõttu hea une nimel vaeva näha.

Mõõdupuuks on puhanud enesetunne

Kuidas aga tabada ära seda, et kõigi hädade põhjuseks on mõni unehäire, mida rahvusvahelises unehäirete klassifikatsioonis on kirjeldatud üle 80?

Marlit Veldi sõnul võib unehäirest esimesena märku anda see, kui hoolimata ükskõik kui pikast magamisest ei tunta end puhanuna. Veldi sõnul on unevajadus inimestel erinev, kuid mõõdupuuks on puhanud enesetunne.

Täiskasvanul piisab enamasti 7–8, koolilapsel üheksast unetunnist. "Kui selle aja jooksul ei õnnestu välja magada, on tõenäoliselt une kvaliteet kehv ning selle põhjused vajavad lähemat uurimist," lausub Veldi, lisades, et unehäirete ravi algabki põhjuse leidmisest.

"Unetut rohtude abil magama pannes võib teda küll uimasesse unne sundida, kui aga unetuse tegelikus põhjuses selgusele ei jõuta, suurenevad terviseriskid veelgi," nendib ta.

Et ravimata unehäire võib unearsti sõnul põhjustada teisi tervisehädasid – depressiooni, kõrget vererõhku, südamehäireid, kurgukaebusi ja tasakaaluhäireid – tasub pikalt kestnud magamata öödest oma arstile aru anda.

Pärast ühte magamata ööd

• Tunned end unisena

• Oled tavalisest näljasem ja kipud rohkem sööma

• Autoroolis suureneb võimalus sattuda õnnetustesse

• Liigutused muutuvad aeglasemaks, täpsust nõudvad asjad ei edene

• Näed kurnatud välja

• Kehas on pidev külmatunne ning organism on vastuvõtlikum külmetustele

• Kaotad ajukudesid

• Oled liialt emotsionaalne

• Keskendumisvõime halveneb, tekivad kerged mäluprobleemid

Pärast pikemat magamata perioodi

• Immuunsüsteem nõrgeneb

• Stressitaluvus väheneb

• Insuldirisk neljakordistub

• Ülekaalulisuse risk tõuseb hüppeliselt

• Vähirisk suureneb

• Diabeedirisk suureneb

• Südamehaiguste risk tõuseb

• Keskendumisvõime ja suutlikkus sooritada täpseid liigutusi väheneb

• Tekivad mäluprobleemid, vaimse töö võime väheneb

• Sperma hulk väheneb

• Näed vanem välja

• Risk enneaegselt surra suureneb

(Allikas: huffingtonpost.com ja Marlit Veldi)