Üks peamisi rahvastiku tervise näitajaid, mida riigiti võrreldakse, on keskmine eeldatav eluiga. Eesti naise keskmine oodatav eluiga 2011. aastal oli 81,43 aastat, mis on kõrgem WHO Euroopa regiooni keskmisest (80,22), kuid jääb veel kahe aastaga alla Euroopa Liidu (EL) keskmisele, mis on 83,02 aastat. Eesti meeste keskmine oodatav eluiga 2011. aastal oli vaid 71,16 aastat ...
Eesti naiste eluea kasv perioodil 2007. kuni 2011. aasta – 2,5 aastat – on olnud kõige suurem EL-is. Tervelt elatud eluaastaid lisandus samal ajal kolme aasta võrra. Tervena elatud perioodi kiirem kasv toimus aastatel 2007–2011 vaid Rootsis ja Leedus.
Eesti naiste elueast moodustavad tervelt elatud aastad ligikaudu 71%, EL-is keskmiselt 75%. 2011. aastal sündinud Eesti naised elavad tõsiste terviseprobleemideta 58 eluaastat, mis jääb nelja aastaga alla Euroopa keskmisele.
Oma tervist hindavad heaks või üsna heaks enam kui pooled ehk 54% naistest. Naiste peamine surmapõhjus 2012. aastal oli vereringeelundite haigused (kokku 7846 surmast 4849 surma), järgnevad kasvajad (1711). Ambulatoorset arstiabi (pere-, hamba-, teised eriarstid; sealhulgas ka külastused ainult tervisekontrolliks) kasutavad naised rohkem kui mehed.
Tõsiseks probleemiks on täiskasvanute ülemäärane kehakaal. Ülekaalus (kaaluindeks 25,05–29,9) oli 2012. aastal 36% meestest ja 26% naistest. Ehk et neli naist kümnest on ülekaalus. Rasvunud (kaaluindeks 30 või rohkem) oli, st põdes rasvtõbe, nii meestest kui ka naistest 19%, näitaja on pidevalt kasvanud alates 1994. aastast. Rasvunuid oli kõige rohkem 55–64-aastaste seas ja enamikus vanuserühmades (v.a kõige nooremad ja vanemad) oli nende osa suurem meestel. Masuajaga võrreldes on näitaja suurenenud vanematel meestel (kõige noorematel aga vähenenud) ja peaaegu kõigis naiste vanuserühmades (ka kõige noorematel).
Nädalas 1–3 päeval harrastab tervisesporti 37% naistest. Neid, kes teevad seda nädalas 4–6 korda, on veel lisaks 9%.
Värsket köögivilja 3–7 päeval nädalas tarbib 58% ja värskeid puuvilju/marju 64% naistest. Eesti naised toituvad tervislikumalt kui mehed – naised söövad tihedamini ja suuremas koguses köögivilju, puuvilju/marju, rukki-/teraleiba, tarbivad harvem energiajooke ja alkoholi.
Igapäevasuitsetajaid on naiste seas peaaegu kaks korda vähem kui meeste hulgas, ent igapäevane suitsetamisharjumus on naiste seas visam taganema kui meeste seas.
Täiskasvanud naiste hulgas on igapäevasuitsetajaid 18% (mehi 26%). Kui meeste seas on suitsetamislevimus langustendentsis, siis naiste seas püsib levimus ligilähedaselt varasemal tasemel. Nii on meeste seas igapäevasuitsetajate hulk kümne aastaga vähenenud 44%-lt 36%-ni, kuid naiste seas jäänud samaks ehk 18%.
Noorte naiste seas on märgata viimase kümne aasta jooksul igapäevasuitsetajate langust: kui 2000. aastal suitsetas naistest vanusgrupis 16–24 aastat 22%, siis 2012. aastal 17% (langus 5%). Samas on aga märgatav igapäevasuitsetajate arvu tõusu naiste vanusgrupis 55–64 aastat – 2000. aastal 10%, 2012. aastal 18%.
Taunimisväärne on 25-protsendine erinevus igapäevasuitsetamises haridustaseme järgi – suitsetajaid on madalama haridustasemega naiste seas enam. Kui alg- ja põhiharidusega naistest suitsetab ligilähedaselt iga neljas (28%), siis kõrgharidusega naistest suitsetab iga kümnes (10%).
• Rohkem kui tavaliselt või talumatus stressis on olnud viimase 30 päeva jooksul viiendik ehk 21% naistest.
• Alkoholi tarvitas viimase 12 kuu jooksul vähemalt mõni kord nädalas 12% naistest ning mõni kord kuus 39% täiskasvanud naistest.
• Illegaalseid uimasteid on proovinud 11% naistest (samas aga 23% meestest). Seejuures 25–34-aastastest naistest on neid proovinud 32% ning 16–24-aastastest 26%.
Uutest haigusjuhtudest esines naistel 2011. aastal kõige enam:
• hingamiselundite haigusi – 47 640 juhtu 100 000 naise kohta;
• kuse- ja suguelundite haigusi – 18 982;
• lihasluukonna ja sidekoe haigusi – 18 918;
• vigastusi, mürgistusi ja muid välispõhjuste toime tagajärgi – 15 877;
• nakkus- ja parasiithaigusi – 15 190;
• naha- ja nahaaluskoe haigusi – 13 049;
• naissuguelundite haigusi – 11 560;
• silma- ja silmamanuste haigusi – 10 968.
• vanus: 20–64 – hingamiselundite haigused, kuse- ja suguelundite haigused, nakkus- ja parasiithaigused;
• vanus: 65 ja enam – lihasluukonna ja sidekoe haigused, silma- ja silmamanuste haigused, hingamiselundite haigused.
Kommentaarid (0)