Foto: PantherMedia / Scanpix
Uudised
28. jaanuar 2014, 16:15

Valu talumine ei tee tervisele head

"Kui keskeas inimesel kusagilt ei valuta, on ta surnud," ütleb rahvasuu. Arstid, eriti valukabineti tohtrid, võivad sellise jutu peale pahasekski saada. Nemad on kindlad, et valude talumine pole arukas tegu – tuleb abi otsida.

"Valu kannatada on lihtsalt rumal," ütleb Põhja-Eesti regionaalhaigla anestesioloog, valukabineti arst Pille Sillaste oma seisukoha keerutamata välja. "Midagi head see inimesele ei tee, pigem halba – mida kauem valu kannatatakse, seda suuremat kahju tehakse kogu kehale. Ka operatsioonijärgne taastumisaeg pikeneb, kui valusid ei leevendata."

 

Tohter selgitab, et valu korral toodab keha suurt hulka keemilisi ühendeid, mis põhjustavad kogu organismis stressi. See tõstab südame löögisagedust ja vererõhku, tekitab une- ja meele-oluhäireid ning depressiooni, võtab ära isu, võib ajada iiveldama või oksendama. Mida kauem valu kannatatakse, seda enam kahju endale tehakse.

Mis valu põhjustab?

Kui inimene kurdab valu, mille põhjust ta ise öelda ei oska, on arstide esimene töö see välja selgitada. Sageli ei ole haige üldse see koht, kus inimene valu tunneb. Tüüpiliseks näiteks on radikuliit.

"Kahjustus on tavaliselt seljas, kust saab alguse suur närvijuur, valu tunneb inimene aga hoopis jalas või tuharas, selg ise ei pruugi üldse valutada," kirjeldab arst.

Apteegi käsimüügiravimeist tasub valu korral esmaabi otsida. Samas võib olla, et näiteks peavalu korral valuhoog ravimi mõjul leeveneb, kuid iga korraga kulub selleks üha rohkem tablette.

Sellistel puhkudel tuleks kindlasti arstiga nõu pidada – tohter oskab määrata tõhusamad rohud. Kindlasti ei maksa ravimeid neelata põhjendusega, et naabrinaisele mõjub see alati nii hästi.

Igal ravimil on kõrvaltoimed ja ainult arst saab valida rohud, mis tõhusalt vaevusi leevendavad ja samas organismile võimalikult vähe halba teevad.

Vahel pole aga tablette tarviski – piisab salvidest-geelidest, mida haigele kohale määrida. Sageli on palju abi ka ravivõimlemisest ja massaažist.

Ennetamine ravist lihtsam

Mida varem valule jaole saadakse, seda parem on tulemus. Paraku näitab arstide igapäevakogemus, et Eesti inimesed pole kuigi agarad ravimineelajad.

"Muidugi on see hea, kui ravimitega asjata ei liialdata," ütleb Pille Sillaste. "Aga kui arst kirjutab valuraviks välja kolm-neli rohtu korraga, siis ei maksa pahandada, miks nii palju keemiat: valu toimel toodaks organism ühendeid, mis palju rohkem kahju teevad."

Arvestada tuleb ka sellega, et alati ei õnnestu arstil esimese korraga sobivaid ravimeid leida. Siis tuleb rohtusid vahetada, valida teise toimemehhanismiga ravimid – kuni leitakse just sellele patsiendile sobiv lahendus.

Väldi peavalu

Peavalu on arsti poole pöördujate üks sagedasemaid kaebusi. Tihti on tegemist pingepeavaluga, mille vältimiseks saab üht-teist ka ise ära teha.

Peavalu põhjuseid on palju, seega ei saa loota, et järgnevaid nõuandeid järgides alati peavalust pääsete, nii mõnelgi juhul võib sellest aga tublisti abi olla.

Välista sundasend. Kontrollida tuleks oma tööasendit, seada kõik vajalik täpselt enda järgi ning teha korrapäraselt töös pause, et ennast liigutada. Pikka aega lihtsalt ühe koha peal istumine on samuti sundasend.

Anna kehale koormust. Hoolitsege oma füüsilise vormi eest. Mõõdukas kehaline koormus aitab peavalu ennetada. Jalutage igal võimalikul juhul, püüdke ühildada liikumine värskes õhus oma päevarutiiniga.

Oska puhata. Õppige oma mõtteid juhtima – ka see on treenitav nagu füüsiline vormgi. Pidev pinges-olek viib kergesti peavaluni.

Õpi valu leevendama. Oluline on leida endale sobivaimad lõõgastumisnipid, olgu selleks füsioteraapia, massaaž või näiteks nõelravi.

Hoia ravim käepärast. Tihti mõeldakse, et valu tuleb välja kannatada. See pole nii – kui valu takistab normaalset elurütmi, tuleb seda ravimitega leevendada. Küsige nõu oma perearstilt või apteekrilt.

Allikas: kliinik.ee