Üha enam on kaitsesüstist keeldujaid

Sõltuvalt haigusest muutub olukord kriitiliseks, kui vaktsineeritud on kõigest 80% lastest. Vanemate arv, kes oma lapsele kaitsesüstimisi teha ei luba, kasvab iga aastaga.

Poolteise nädala eest, kui teatavaks sai Soome Sammati külakooli ähvardav leetriepideemia, tõusis sotsiaalmeedias taas äge vaidlus oma laste vaktsineerimist pooldavate ja selle vastaste seas.

Sealse kooli üks õpilane nakatus Aasia reisil leetritesse. Et leetrid on väga nakkav haigus ja selle kooli õpilastest olid vaktsineeritud vaid pooled, kuulutati välja karantiin. Kolm aastat tagasi elasid meie põhjanaabrid üle väiksemat sorti leetriepideemia, toona haigestus 30 last.

Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar ütleb, et midagi sarnast võib juhtuda ka meil, kui lapsi ei vaktsineerita. Ta toob näiteks, et kui 2009. aastal keeldus oma lapsi leetrite vastu vaktsineerimast 1,6%, siis 2012. aastal juba 2,5% vanemaist.

Lapsed tõid leetrid kaasa Taist

Kuulo Kutsar nendib, et vähemalt leetrite vastu vaktsineerimine on Eestis võrdlemisi heal, kuigi mitte maksimaalsel tasemel. Eestis vaktsineeritakse leetrite vastu 1- ja 13aastasi lapsi. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul ei ohusta riiki leetriepideemia, kui vaktsineeritud on vähemalt 95% lastest. Eestis on need arvud väiksemad, kõige passiivsemad olid leetrite vastu vaktsineerima 2012. aastal Tallinna ning Valga- ja Harjumaa elanikud (92%). Vajaliku teise süsti on alla 90% lastest kätte saanud Tallinnas ning Harju-, Lääne-, Pärnu- ja Valgamaal.

Samas – haigestumisi sellesse tõvesse esineb. Terviseameti andmeil haigestus 2013. aastal leetritesse kaks last, mõlemad tõid haiguse kaasa Taist. Aasta varem leidsid leetriviirused Eestis üles neli vaktsineerimata last. 2011. aastal haigestus samal põhjusel seitse inimest.

Peale leetrite tasub tõsiselt võtta ka poliomüeliiti ehk lastehalvatusse nakatumise ohtu. "Süüria kodusõja tõttu on paljud sealsed inimesed põgenenud Aasiasse ja Euroopasse. Süüria põgenike laste hulgas on tuvastatud 17 haigusjuhtu, mis on suur arv, arvestades, et poliomüeliiti esineb tänapäeval püsivalt vaid Afganistanis, Pakistanis ja Nigeerias," lausub Kutsar.

Ohtlikud nakkushaigused, mida vaktsineerimine vältida aitab, ei ähvarda rändajaid mitte ainult Aasias, vaid ka Euroopas. Näiteks Bulgaarias ulatus 2009.–2010. aasta leetrite puhangu ajal haigestunute arv üle 24 000, neist 24 inimest suri. 2010. aastal Tadžikistanis puhkenud poliomüeliidipuhangus haigestus 475 ja suri 29 inimest.

Ka poliomüeliidi vastu on meil vaktsineeritud vähem lapsi kui WHO soovitab, Tallinnas näiteks 93,2% soovitusliku 95% asemel. Need arvud ei anna Kutsari sõnul küll veel põhjust häirekella lüüa, kuid paraku suureneb kaitsesüstimisvastaste vanemate arv aasta-aastalt.

Kõrvalnähte ei pruugi põhjustada vaktsiin

Kuulo Kutsar rõhutab, et sissetoodud viirused leiavad ka Eestis kiiresti üles vaktsineerimata lapsed. "Tänapäeva vaktsiinid on teadlastel nii põhjalikult läbi uuritud ja tootjatel nii pikaajaliselt katsetatud, et need, mis kasutusse jõuavad, on ohutud," peletab Kutsar vanemate levinud hirmu vaktsiinide ohtlikkusest.

Ta rõhutab, et mõnikord tekkivad kõrvalnähud pole põhjustatud mitte vaktsiinist, vaid lapse enda tervisest. "Sageli on need immuunpuudulikkusega seotud häired, mille olemasolust arst pelgalt pealevaatamisega aimu ei saa," selgitab epidemioloogianõunik ja soovitab infot vaktsiinide kohta koguda neist materjalidest, mida annavad perearstid ja terviseamet.

Isegi siis, kui haigestumine on lakanud või esinevad vaid üksikud haigusjuhud, pole haigustekitajad Kutsari sõnul kuhugi kadunud. "Nad on endiselt olemas, nad ringlevad nii laste kui ka täiskasvanute seas varjatud kujul ning otsivad vastuvõtlikke inimesi."