Uudised
18. veebruar 2014, 11:47

Pereõde: patsiendi esimene abistaja perearstisüsteemis

«Üks härra käis köha-nohu-palavikuga mõned korrad minu vastuvõtul. Kui printisin talle lõpuks haiguslehe ja ütlesin, et võtan arstilt siia allkirja, oli ta imestunud: «Kas teie polegi minu perearst?»» räägib pereõde Geidi Kukk ilmeka loo, kuidas pereõde on haige esimene ja kergemal juhul ka ainus abistaja perearstisüsteemis.

Tallinnas Haabersti tervisekeskuses töötav pereõde Geidi Kukk räägib, et õde on esmatasandi tervishoius justkui filter, kes selekteerib perearsti abi vajavad patsiendid.

Ägeda tervisehäire korral on patsiendil õigus minna perearstikeskusesse vastuvõtule samal päeval. Esmane konsultatsioon pereõega annabki teadmise, mida ette võtta, kuidas end ise aidata, mida apteegist muretseda ja vajadusel töövõimetus- või hooldusleht avada.

Pereõde peaks patsienti nägema igal külastusel

Kui vastuvõtul selgub, et patsiendi seisund vajab arsti konsultatsiooni, siis õde suunab ta edasi, seda ka juhul, kui on vaja näiteks retseptiravimit väljastada.

«Lihtsamate tervisehädade korral, samuti regulaarset kontrolli vajavate tervisehädade puhul ei pruugi inimene perearsti juurde sattudagi,» räägib Kukk, et pereõed on pädevad ja teavad, kuidas sellistes olukordades tegutseda.

Ehk teisisõnu – kui pereõde peaks patsient nägema iga kord, kui ta tervisekeskuses käib, siis arsti vaid tõsisemate tervisehädade korral.

Üks kindel pluss, mis räägib pereõe vastuvõtule mineku kasuks, on Kuke sõnul kiirus:

«Kui arsti juurde võib ooteaeg olla pikk, siis pereõe vastuvõtule saab reeglina samal päeval. Vajadusel võtab pereõde kohe ka tarvilikud analüüsid ning juba järgmisel päeval on selge, kas muretsemiseks on põhjust.»

Oluline on ka see, et pereõe vastuvõtuajad võrdsed arsti tööajaga, nii õel kui ka arstil on igale patsiendile ette nähtud 20 minutit. Päevas on mõlemal visiitideks mõeldud viis tundi ning kolm tundi patsiendile analüüside vastuste teatamiseks, koduvisiitideks ja ravilugude täitmiseks.

Pereõe ja arsti vahel on jagatud ka beebide vastuvõtud. Õde saab vajalikud toimingud teha ühe nädala, kahe, nelja, viie ja seitsme kuu vanuste beebidega.

Seejuures on rõhk perekesksel lähenemisel ehk peale lapse arengu jälgimise selgitab õde ka ema ja teiste pereliikmete kohanemist ning toimetulekut. Ennetavasse tervisekontrolli pereõe juurde on laps oodatud ka kahe ja nelja aasta vanusena.

Pereõe juures saab teha kõikvõimalikke vaktsineerimisi, eeskätt riiklikus immuniseerimiskavas nimetatud vaktsiinide manustamist lapseeas, kuid küsida tasub ka omaosalust nõudvate vaktsiinide kohta.

Mure puhul pereõe vastuvõtule samal päeval

Samuti teevad pereõed koduvisiite nende krooniliste haigustega inimeste juurde, kes mingil põhjusel kodust välja ei pääse.

«Mõõdame patsientidel näiteks vererõhku, manustame süstides ravimeid, võtame analüüse,» lausub Kukk.

Pereõelt võib julgelt küsida nõu, kui on plaan elustiili või tervisekäitumist muuta (näiteks suitsetamisest loobuda) – õdedel on teadmised ja pädevus tervisealases nõustamises.

Kukk ütleb, et vähemalt Haabersti tervisekeskuses on patsiendid juba harjunud pere­õdesid usaldama ja kurdavad oma muret esmalt neile.

«Inimesed on rõõmsad, kui saavad mure korral vastuvõtule samal päeval ning juba järgmisel päeval teavad nad, kas on põhjust muretsemiseks või mitte,» julgustab ta inimesi veelgi rohkem pereõe vastuvõtule minema, sest õde ja arst moodustavad meeskonna, kes tegutseb patsiendi tervise ja heaolu nimel.

 

Mida pereõde teeb?
- õpetab, nõustab ja juhendab, kuidas tervist edendada ja säilitada, haigusi ennetada ning mida teha tõbede korral annab sulle haiguste puhul abi 

- teeb koostööd teiste tervisemeeskonna liikmetega ja korraldab sinu tervisedokumentatsiooni

- Pereõe igapäevane töö on plaanida ja koordineerida patsientide vastuvõttu, nõustada telefoni teel, anda nõu ägeda haigestumise korral ja krooniliste haigustega toimetuleku osas ja teha vajadusel koduvisiite.

Millist nõu pereõde annab?
Pereõe vastuvõtule registreerudes selgitatakse välja inimese tervisega seotud vajadused ja koostatakse tegevuskava. Siia alla mahub:
- seksuaaltervis ja pereplaanimine
- vastsündinu esimene läbivaatus, perekonna nõustamine
- imiku ja väikelapse arengu jälgimine, hambahaiguste esmane ennetus
- lapsevanemate nõustamine, kuidas vältida õnnetusi ja vigastusi
- toitumissoovitused tervise säilitamiseks ja taastamiseks
- elustiili muutmise puhul nõuandmine
- pere nõustamine, kuidas tulla toime puudega või haige pereliikmega ja vanusest tulenevate iseärasustega.