Liigesed tahavad kuiva, sooja ja liikumist igal aastaajal

Kuigi niisked aastaajad – nagu kevad ja sügis – toovad liigesehädadega kimpus olevatele inimestele kaasa enim muret oma tervise pärast, kimbutavad jala- ja seljavalud inimesi tegelikult aasta läbi.

Päev alaku hommikuvõimlemisega

Kuid just niisketel aastaaegadel soovitab Põlvamaa perearst Jane Ott jälgida oma riietust ning õues liikudes pidada silmas, et käed, jalad ja selg märjaks ei saaks. Liigesehaigetel on tema sõnul valudest hoidumiseks kindlad ja lihtsad nipid, millest kolm põhilisemat märksõna on soojus, kuivus ja liikumine.

Pidev ja mõõdukas liikumine ongi tegelikult liigeste tervise pant. «Iga päev võiks alata ikka hommikuvõimlemisega,» soovitab Jane Ott. Samas manitseb ta inimesi end hoidma viirushaigustest, sest osa liigesehaigusi ägenevad just pärast viiruse läbipõdemist.

Kui aga vaatamata püüdlustele teevad liigesed häda, tuleb neid määrida sobiva salviga – apteegiriiuleilt leiab neid nii põletiku- kui valuvastaseid, sõltuvalt eelistustest kas soojendavaid või jahutavaid.

«Külmaravi on ka liigestele hea, kuid nii pärast külmaravi kui ka jahutava geeli kasutamist tuleb liigesed ikka sooja pista ja neid seal hoida,» rõhutab perearst.

Kui liigesed valutavad mõne kroonilise haiguse tõttu, oleks neid mõistlikum turgutada soojendavate salvidega.

«Väga hullu valu korral on tark aru pidada arstiga, sest siis võib tegu olla eriravi vajava ägeda põletikuga,» soovitab Jane Ott.

Abi kapsalehest

Apteegirohtude kõrval ei maksa perearsti sõnul ära unustada ka rahvameditsiini – et valutavate liigestega ollakse meie kliimavöötmes kimpus oldud ajast aega, tunneb rahvameditsiin selle häda leevendamiseks ka arvukalt nippe.

Jane Ott on kuulnud, et vanemad inimesed armastavad valutavatele liigestele panna kapsa-, mädarõika- või takjalehti.

«Need sisaldavad ravitoimega eeterlikke õlisid ja jahutavad nahka,» selgitab perearst ja ütleb, et patsientide sõnul kuivavad valude leevendamiseks värskena jalale pandud lehed lausa krõbekuivaks.