Foto: PantherMedia / Scanpix
Ille Grün-Ots 12. märts 2014 16:35
Kui tekib tunne, nagu nahk oleks keha ümber mitu numbrit väiksemaks jäänud, on see ilmne märk naha kuivusest.

Kui noortel kipub nahk olema sageli rasune ja vinniline, siis aastatega muutub nahk järjest kuivemaks. Ühtlasi viitab kuivusele see, kui seni sile nahk on muutunud karedaks ja ebaühtlaseks.

Kuiv nahk võib olla ka punetav, tuhm, helbeline, kihiline, kuivade valkjate laikudega, pragude ja isegi lõhedega. Kõige sellega käib sageli kaasas sügelemine, torkimistunne, valutunne.

 

Dermatoloogid Marge Tampere ja Elo Kuum räägivad, et kuiva naha tekkimisel võib olla mitu põhjust: niiskuse vähenemine naha pindmistes kihtides, nahapõletik, naha pidev ärritamine (näiteks villaste riiete, ka kinnaste, kandmine paljal nahal) ja nühkimine, traumeerimine, kuum või külm ilm, liiga kuiv toaõhk, UV-kiirgus, päikese või solaariumiga liialdamine, tugevatoimelised pesemisvahendid, ülemäärane jumestus, kiiritus- ja keemiaravi.

Enim kannatavad dermatoloogide sõnul kuiva naha käes eakad inimesed, sest naha vananedes rasu-ja higinäärmete aktiivsus langeb. Arvatakse, et peaaegu kõigil üle 60aastastel inimestel on nahas liiga vähe niiskust.

Peale vanuse mõjutavad naha kuivust ka haigused. Teiste seas näiteks atoopiline dermatiit, psoriaas ja isegi diabeet. Ka mõne ravimi (näiteks diureetikumide) tarvitajal võib nahk kuivaks muutuda.

Kindlasti on oma osa aga mikroelementide (tsingi) ja asendamatute rasvhapete puudusel organismis, seetõttu on oluline süüa piisavalt A-vitamiini ja süüa värsket puu- ja köögivilja. A-vitamiinirohked toiduained on näiteks piim, munad, või ja maks.

Karuteene naha niiskustasemele teevad ka konditsioneerid. Sestap on tubases õhkkonnas hea kasutada õhuniisutajat. Õhuniiskust aitavad hoida ka toataimed, mis kastmisel saadud vett tasapisi õhku eraldavad.

Igal juhul tasub kuiva ja ketendava naha puhul konsulteerida nahaarstiga. Sest ootamatult kuivaks muutunud nahk võib märku anda hoopis mõnest tõsisemast haigusest.

Otsi abi apteegist
«Kuiva, kareda ja ärritunud nahaga inimene võib abi saada kalamaksaõli, oomega-rasvhapete, vitamiinide A ja E tarvitamisest,» räägib Raudalu Apteegi proviisor-juhataja Külli Teder, rõhutades, et peale toitumise on väga oluline naha õige hooldamine.

Kuiva naha pesemiseks soovitab ta valida leelise-vabad (pH 5–5,5) pesemisvahendid ning kindlasti pärast veeprotseduure nahka kreemitada.

«Soovitav on kreem panna kergelt niiskele nahale ning vahel tuleb seda teha lausa mitu korda päevas,» lausub ta.

Kuiva ja ärritunud naha korral tema sõnul soovitav kasutada apteegikosmeetikat, mis on spetsiaalselt välja töötatud kuiva, tundliku ja allergilise naha hooldamiseks.

Tedergi soovitab naha kuivuse probleemide korral konsulteerida arstiga, sest mõnikord ilma arsti määratud ravimiteta ketendavale, sügelevale ja punetavate laikudega nahale leevendust ei leia.

Väldi kuiva nahka
- Pese nägu leige, mitte kuuma veega. Duši all ära ole rohkem kui kümme minutit.
- Kasuta pehmetoimelist seebivaba pesemisvahendit.
- Kuivata nahka pehme rätikuga õrnalt patsutades.
- Raseerimisel eelista raseerimisvahu asemel losjooni.
- Kreemita käsi mitu korda päevas.
- Külmal ajal ära mine niiskete kätega õue.
- Ära liialda fööni kasutamisega. Juukseid föönitades hoia kuum õhk näost ja kaelast eemale.
- Kasuta ka külmal ajal vähemalt 15 SPF päikeseblokaatorit.
Allikas: derma.ee