Meestearst Margus Punab: "Meeste seksuaalsus on energiamahukas tegevus – puudujäägi tingimustes kipub keha seda piirama."

«Vanema põlvkonna juhusuhete sagedus on ilmselt väiksem, kuid riskid on täpselt samasugused,» avab Tartu ülikooli meestekliiniku juht Punab tausta. «Ikka arvatakse, et kui juhupartner ei ole «professionaal», siis on oht väike.»

Esikohal klamüdioos

Viimase paari aasta jooksul on kliinikus diagnoositud suguhaiguste arv pea kahekordistunud – kuus avastatakse keskmiselt 15–30 juhtumit. Esikohal troonib konkurentsitult klamüdioos. Punab ütleb, et ühelt poolt võivad põhjuseks olla muutused seksuaalkäitumises.

«Sageli unustatakse, et oraalseks on samuti seks ja ka sel teel on võimalik haigustesse nakatuda,» manitseb doktor. Suureks probleemiks on ka püsivad ja kaitsevahendita paralleelsuhted, mis soodustavad eesnäärmepõletiku teket.

Teisalt on diagnoosimine muutunud ajakohasemaks.

«Testid on varasemast palju täpsemad ja mis kõige tähtsam – täna suudame mehi testida ilma varem sellega paratamatult kaasas käinud valu ja ebamugavustundeta,» lubab arst.

Ületöötamine kurnab keha

Seksuaalelu hädad ei piirdu mõistagi ainult haigustega. Aegumatu meestemure on erektsiooniprobleem, mille tekkepõhjused võivad Punabi sõnul olla nii peas kui ka kehas.

«Noorematel on ületöötamise ja eluviisi kõrval kindlasti esiplaanil psühholoogilised tegurid,» ütleb arst. Mida vanemaks mees saab, seda rohkem tulevad mängu kehalised hädad – eesnäärmepõletik, meessuguhormoonide taseme või tasakaalu muutused, veresoonte kahjustused.

Rohkelt leidub neidki, kes krõbistavad Viagrat – mitte otsesest hädavajadusest, vaid üldise soorituse parandamiseks.

«Sageli on tegemist ületöötavate noorte meestega,» sõnab Punab. Kui kogu energia kulub tööle, siis kuskil tekib tagasilöök – meeste seksuaalsus, eriti spermide taastootmine, on energiamahukas tegevus ja kütuse nappides kipub keha piirama just seksuaalsust.

«Samas peab ju mees tavaarusaama alusel olema alati sada protsenti valmis ja jõuline,» nendib doktor. Nii tulebki juba noorest peast lisajõu järele haarata.

«Probleem pole tegelikult ravimite kasutamises – need on enamasti üsna ohutud –, vaid elustiilis. Kui organismi pikaajaliselt üle piitsutada, tekivad varem või hiljem tõsisemad terviseprobleemid,» hoiatab Punab.

Moodsa aja üheks mõjuteguriks on ka porno, mille probleemne mõju noortele meestele on Punabi sõnul järk-järgult kasvav.

«Üks osa on raskustes virtuaalselt seksilt reaalsele partnersuhtele üleminekuga. Teiselt poolt on kerge tulema konflikt ootuste ja reaalsuse vahel – seegi ei mõju suhtele just positiivselt.»

Testosteroon madalam kui isadel

Milline on tänapäeva eesti mehe seksuaaltervis laiemas kontekstis? Kuigi ta elab endiselt keskmiselt kümme aastat vähem kui kodumaised naised või sookaaslased Rootsis, võib ta vähemalt näiliselt rahul olla.

«Mitme uuringu alusel on eesti mehe bioloogiline baas – munandimaht, sperma kvaliteet, suguhormoonide tase – vähemalt Põhja-Euroopa kontekstis väga hea,» kinnitab Punab.

Ent siin peitub konks: vastupidi naistele meeste tervisenäitajaid Eestis süstemaatiliselt ei uurita. Eesti meeste head näitajad põhinevad esmastel ­uuringutel ja kordusüritusi tehtud pole. Viimatised viljakusuuringud pärinevad aastaist 2003–2004.

Sookaaslaste saatus välismaal ei anna alust eriliseks optimismiks. «Meeste tervisenäitajate langus on arenenud maailmas mõõdetav alates eelmise sajandi keskpaigast,» räägib Punab.

Esmalt tuli ilmsiks viljakuse allakäik. Lisandusid veel mitu häda, nagu munandi laskumatus, kusiti avanemishäired ning haigestumus munandivähki. Ning lõpuks meessuguhormooni taseme langus.

«Tänaste noorte meeste testosteroonitase on mitme uuringu alusel umbes 20–30 protsendi võrra madalam kui nende isade põlvkonnal,» võrdleb Punab.

Miks on kõik need näitajad allakäiguteel, pole doktori sõnul tänaseni kindel.

«Suure tõenäolisusega on põhjused seotud muutustega inimese elustiilis, eelkõige aga elukeskkonnas,» märgib arst.

Mehe tervis on kõige tundlikum kiire arengu faasis – looteeas, esimesel eluaastal ja puberteedieas. Punabi uuringugrupp on teinud selle kohta kõnekaid avastusi.

Hoia tervisel silm peal
- Esimest korda soovitab Margus Punab lasta end meestearstil kontrollida vanusevahemikus 17–24. Just selles eas on võimalik leida ja korrigeerida mitmeid hiljem tervist mõjutada võivaid haigusi.

«Noored on ka suguhaiguste osas suurimaks riskirühmaks: nii et kui on olnud ilma kaitsevahendita juhusuhteid, soovitan ennast kontrollida,» ütleb arst.

- 35–40aastaselt võiks teha juba esimese põhjalikuma tervise kompleksuuringu. Mees on küll enamasti veel terve, aga uuringutega on juba võimalik tuvastada tema suuremad terviseriskid.

- 40–50 vahel tuleks esimest korda teha ära eesnäärmevähi avastamiseks kasutatav PSA-test, mille põhjal on võimalik kindlaks teha haiguse risk ja määrata edasine tegevuskava.

Kõik mehed liikuma!
Vähene liikumine on ülemäärase napsitamise, suitsetamise ja stressi kõrval üks neljast olulisest meeste tervisemurede põhjusest. Seega – liikuma!