"Kui olin tuntud keemik, tahtsid minuga kõik suhelda. Kui olen tuntud skisofreenik, ei taha keegi." (10)

ja mida teabki haigusest terve ja nagu Eestile omane lasuvihkaja "terve" ?Meie mineviku haigetesse ja teistest erinejate tipp sündmuseks ju ongi esimene juudivaba riik saksa okupatsioonis.Ksujuures ande andeks hullust kui seda perioodi veel kiidetakse ja austataske alusa presidentide ja ajaloolaste tasanditel.
Meil on ilmselt "tervete" seas tõelisi ravimatta haigeid.
Selliste arvu isegi prognoosida on jube.
Näide eriti tervest inimesest ,kes tegi eesti kurikuulsaks;
Mees, kes kuulutas Eesti juudivabaks - A-osa - Eesti Ekspress
http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/mees-kes-kuulutas-eesti-juudivabaks.d?id=32558355
ekspress.delfi.ee › A-osa - Translate this page
Aug 13, 2010 - Teade leidis ometigi laialdast vastukaja, sh Eesti ajakirjanduses, ja järgnevatel päevadel lisas loole hoogu tõsiasi, et 98aastane mees suri 30.

Kahjuks sageli täpselt nii ongi. Aga sugugi mitte mingi abstraktse hirmu pärast, vaid paljudel juhtudel oskabki haige oma lähedaste ja sõprade elu korralikuks põrguks teha. Oleks küll (sõbrana) toeks, kui sellega ei kaasneks "privileeg" saada enda kaela ka haigusest vaevatu kõige tumedama poole väljendused... Artikli tegelasele jõudu ja loodetavasti saab head abi ja ravi. Kui inimene ise ennast aitab, tulevad ka teised appi :)

Ta oli mu lähisugulane. Vältisin temaga suhtlemist, sest mul oli tunne, kui teda veel kaua kuulan, lähen talle käsitsi kallale. Ja kui teda ei kuulanud, hakkas ta igale poole jaburaid kaebusi esitama ja külvas mu absurdsete süüdistustega üle. Politsei aga pidi menetlema kõiki avaldusi. Vihkasin teda tõelisest. Ainuke võimalus oligi temast eemale hoidmine. Diagnoosi sai ta alles pisut enne oma surma. Ainuke asi, milles mind praegu süüdistatakse, on see, et ma oma lähedasega igasuguse suhtlemise lõpetasin. Kui temaga kontakti hoidsin, pidin pidevalt oma süütust tõestama. Nii et mittesuhtlemisel võib ka tõsine põhjus olla. Need inimesed, kes temaga lõpuni koos olid, vajavad praegu psühholoogolist abi. Diagnoosi saavad skisofreenikud tihti alles kohtu poolt määratud sundravil. Kas lähedastel on kusagilt reaalselt abi loota? Ei saa öelda, et ma oma lähedasest ei hoolinud, aga ma ei suutnud enam.

selle julge sammu eest. Ma siiralt loodan, et see veidigi leevendab inimeste hirme, mis teadmatusest tingitud. Ja veidigi rohkem mõista, sest parematel aegadel ongi tegemist vaiksete, käitumiselt silmapaistmatute inimestega, kel on ka omad unistused, aga kes oma haigusest tingitult peavad palju sagedamini rasketele kompromissidele minema ja seda juba üsna iseenesestmõistetavates asjades nagu õpingud, töö, sõbrad, pere.

On ka selliseid skisofreenikuid, kes on küll väga heasüdamlikud inimesed aga nad ei anna perele rahu tunnikesekski ja söövad närvid seest. Neid saab kalliks pidada ja aidata ja hoolida, ent kahjuks vaid eemalt. Skisofreenia on nii mitmepalgeline, et keemik-lambukesest artist-tiritammekasvatajani..

Tema võis olla ka erand... Oled märganud kui palju vägivalda ka tervete inimeste seas on?