7 vähimüüti, mis on visad kaduma (20)

Müüt nr 1: Vähk on nüüdisaja haigus, mille on inimesed ise põhjustanud

Vähktõbi pole Lääne tsivilisatsiooni pahe, vaid on eksisteerinud sama kaua kui inimsugu. Kreeka ja Egiptuse arstid kirjeldasid seda juba tuhandeid aastaid tagasi. Ühtlasi on teadlased leidnud vähktõve märke 3000 aastat vanalt skeletilt.

Ehkki elustiiliga seotud tõved nagu vähk on tõepoolest üha levinumad, on vähi suurim riskifaktor vanus. Inimesed elavad tänu nakkushaiguste ja alatoitumuse seljatamisele kauem kui kunagi varem ning pole ime, et rakkude DNA kahjustused vananemisega kuhjuvad ning võivad tekitada vähki. Kuigi suitsetamine põhjustab Suurbritannias veerandi vähisurmadest, ei saa siiski öelda, et vähk oleks inimese põhjustatud tänapäevahaigus. Üle maailma on iga kuues vähijuhtum tingitud viirustest ja bakteritest.

Müüt nr 2: Happeline toitumine põhjustab vähki

Ühe teooria järgi muudab nn happeline toiduvalik meie vere ülemäära happeliseks ning see suurendab vähiohtu. Lahenduseks olevat nn aluseline toit, nagu näiteks rohelised köögiviljad ning ka puuviljad, nende seas paradoksaalselt sidrun. See on bioloogia seisukohast nonsenss, toonitab Briti vähiuurimisfond. Tõsi, vähirakud ei suuda ülimalt aluselises keskkonnas elus püsida, kuid seal ei püsi elus ka ülejäänud keharakud.

Veri on tavaliselt veidi aluseline. Selle eest kannavad hoolt neerud ning toiduga ei anna seda oluliselt muuta. Ehkki roheliste köögiviljade söömine on tervislik, ei peitu rohelise kraami tervislikkus kaugeltki mitte nende võimes muuta keha happelisemaks või aluselisemaks.

Teadlased on leidnud, et vähirakkude lähiümbrus võib tõesti happeliseks muutuda. Põhjuseks on see, kuidas kasvajad võrreldes tervete kudedega energiat loovad ja hapnikku kasutavad. Teadlased püüavad selgusele jõuda, kuidas see juhtub – nii saaks luua efektiivsemaid vähiravimeid. Kuid uurimused pole näidanud, et toiduvalik võiks kogu keha pH-d mõjutada või et sel oleks mõju vähile.

Müüt nr 3: Supertoiduained aitavad vähki ennetada

Viimastel aastatel on kuulutatud supertoiduaineks mustikad, peet, brokoli, küüslauk, roheline tee ning seda loetelu võiks veel pikalt jätkata, kuid paraku pole sellist asja nagu supertoiduaine tegelikult olemas. See on vaid turundusnipp, millel puudub teaduslik alus.

Mõistagi tuleb jälgida, mida sööd – mõned toiduained on teistest selgelt tervislikumad. Menüü peaks sisaldama ohtralt puu- ja köögivilja. Inimese organism on keerukas ning keerukas on ka vähk. On rämedalt lihtsustav öelda, et üks toiduaine võib üksipäini vähki haigestumise šansse mõjutada.

Arvukate teadustööde kokkuvõttena võib öelda, et vähiohtu saab kõige paremini vähendada tervislikku elustiili järgides ehk mitte suitsetada, teha regulaarselt tervisesporti, hoida kehakaal normis, toituda mitmekesiselt ning vähendada alkoholi pruukimist.

Müüt nr 4: Vähk armastab magusat

Levinud on ka arusaam, et suhkur toidab vähirakke. Seetõttu tuleks vähihaigetel suhkrust täiesti loobuda. See on liigne lihtsustus keerukas valdkonnas, mida teadlased on alles tundma õppimas. Süsivesikud, olgu nad pärit tordist või porgandist, lõhustuvad seedeelundkonnas ja vallandavad glükoosi ja fruktoosi. Need imenduvad verre ja annavad meile energiat. Glükoosi kasutavad energiaallikana kõik rakud, olgu nad vähi- või tavarakud.

Kuna vähirakud kasvavad võrreldes tervete rakkudega väga kiiresti, nõuavad nad rohkesti kütust. On leitud, et nad kasutavad glükoosi ja toodavad energiat teistmoodi kui terved. Kuid see ei tähenda, et maiustest pärit suhkur toidaks just vähirakke. Keha ei vali, millised rakud millist kütust saavad. Suhkrukoguse vähendamine on küll mõistlik, et normaalkaalus püsida, kuid seda ei tohi öelda, et magusad toidud vähirakke nuumaksid.

Müüt nr 5: Vähk on seen ning seda saab ravida söögisoodaga

Ühe teooria alusel põhjustab vähki pärmiseen Candida albicans. Kasvajad olevat keha katse end pärmiseeneinfektsiooni eest kaitsta. Lahenduseks olevat söögisooda süstimine kasvajatesse. Teaduslikud uurimused seda paraku ei näita.

Pärmiseenega on nakatunud paljud terved inimesed. Tavaliselt hoiab immuunsüsteem seent ohjes, aga nõrgenenud immuunsüsteemi puhul võib pärmiseeneinfektsioon hulluks minna. Paar katset hiirtega on näidanud, et söögisooda võib tõesti kasvajat mõjutada. USA teadlased uurivad parajasti, kas soodakapslid võivad vähivalu vähendada. Kuid vähiravimiks seda nimetada ei saa. Ja ettevaatust, suures doosis võib söögisooda kaasa tuua tõsiseid, isegi traagilisi tagajärgi.

Müüt nr 6: Haid ei haigestu vähki

Selle müüdi tõttu on maha notitud miljoneid haisid, et parseldada meeleheitel vähihaigetele haikõhreekstraktiga tablette, mis väidetavalt peaksid neid tõvest terveks ravima. Kuid katsed on näidanud, et haikõhred ei ravi vähki. Ning ehkki haide seas on vähki haigestumine harv, esineb seda ikkagi.

Müüt nr 7: Vähiravim on olemas, kuid farmaatsiafirmad salgavad

Vandenõuteoreetikud väidavad, et farmaatsiafirmad varjavad imeravimit, sest nad ajavad olemasolevate ravimitega juba niigi piisavalt raha kokku. Kuid potentsiaalse imeravimi salastamisel poleks mõtet – see tagaks ju tohutu müügiedu kogu maailmas. Ja mis saaks ühel ravimifirmal ometi lisamiljonite vastu olla.

Eestis üle 7000 haigestunu aastas

• Igal aastal sureb maailmas vähki 7,6 miljonit inimest, neist 4 miljonit enneaegu ehk –69aastasena. Aastaks 2025 see arv olla tõusnud juba kuue miljoni ligi.

• Ligikaudu 1,5 miljonit vähisurma saaks tegelikult aga ennetada.

• Eestis haigestub statistikaameti andmetel igal aastal pahaloomulistesse kasvajatesse üle 7000 inimese, neist üle poole vanuses 30–69 eluaastat. Neist omakorda pooled kahjuks sellesse haigusesse ka surevad. (Allikas: Eesti Vähiliit)