Uudised

HI-viirus ravis väikese tüdruku verevähist terveks! (17)

Marion Mänd, 13. mai 2014, 07:00
IMEVÄÄRNE PARANEMINE: Uue radikaalse ravimeetodi reklaamtüdruk Emily Whitehead on kaks aastat verevähist täiesti prii olnud. Foto: AOP
Kuueaastane Emily Whitehead oli kaks aastat tagasi verevähki suremas. Meeleheitel ema-isa lubasid oma ainsa tütrega teha midagi pöörast: teadlased nakatasid Emily valgelibled kahjutuks tehtud aidsiviirusega, mis pani tema immuunsüsteemi vähki tapma. Ta sai terveks ja on tänini vähist prii.

85% lastel on ägeda lümfoblastse leukeemia puhul raviks kemoteraapia, kirjutab forbes.com. Kuid Kari ja Tom Whiteheadi tütrele Emilyle see ei sobinud. 2010. aastal viieaastasena esimest keemiaravikuuri saades tekkis Ameerika tüdrukul nii äge infektsioon, et ta oleks äärepealt jalgadest ilma jäänud. Siis tuli vähk tagasi. Arstid suutsid haigust taltsutada ning plaanisid luuüdisiirdamist. Protseduuri eel naasis hirmus sõraline taas. Kõik raviviisid olid ammendatud.

Ravimifirma valmistub kliinilisteks katseteks

Eksperimentaalravi oleks tüdruku äärepealt hauda viinud. Needsamad valgelibled asusid ründama kogu organismi. Paari päevaga tõusis Emilyl nii kõrge palavik, et ta viidi sonides haiglasse. Tüdruk oli intensiivravi osakonnas hingamisaparaadi all, teadvusetu ja tundmatuseni paistes. Šansid, et Emily hommikuni vastu peaks, olid 1/1000-le. Lähedased kogunesid tema voodi ümber jumalaga jätma. Imeväärse läbimurde tõi reumatoidartriidi ravim totsilizumab, mis tegi immuunsüsteemi mäslemisele lõpu – kuid vähki ennast õnneks ei kaitsnud.

Nädal hiljem, oma 7. sünnipäeval, ärkas Emily üles ning hakkas vähehaaval paranema. Nädala pärast tehti luuüdianalüüs. Emily elektrikust isa Tom sai tütre arstilt Stephan Gruppilt imelise telefonikõne: "Ravi mõjus. Tüdruk on vähist prii."

Vähist prii on Emily ka nüüd, kaks aastat hiljem. Ta käib klaveritunnis, mürab oma koeraga ja tunneb rõõmu koolis käimisest, mida ta haigena teha ei saanud. "Olen 20 aastat onkoloog olnud, midagi sellist pole ma iial näinud," kinnitas Grupp Forbesile.

"Meie eesmärk on leida ravi, aga me ei julge seda lubada," ütles ravimeetodi välja töötanud Pennsylvania ülikooli uurimisrühma juht Carl June 2012. aasta detsembris New York Timesile.

Ta avaldas lootust, et patsiendi immuunsüsteemi ümberprogrammeerimine asendab kunagi verevähipõdejate viimase lootuse, luuüdisiirdamise, mis on riskantne ja kulukam kui umbes 20 000 dollarit maksev T-rakkude muundamine.

Praeguseks on uudsel ravil olnud vapustavad tulemused: Pennsylvania ülikooli teadlaste abil ravi saanud 25 lapsest ja viiest täiskasvanust, kel kõigil on sama tõbi mis Emilyl, on 27 täiesti tervenenud.

Ravimifirma Novartis võttis radikaalse uue ravi oma prioriteetide hulka. Teadlasi see üllatas, sest selle ravimeetodi puhul pole võimalik välja töötada medikamenti, mis mõjuks miljonitele. Iga patsiendi puhul tuleb ju luua individuaalne partii T-rakke. Kuid ravimifirma kinnitas, et otsib meetodeid, mille tulemusrikkus oleks kindel – mis sest, et sihtmärgiks on väiksem patsiendirühm.

Nüüd seisavad ees kliinilised katsed nii laste kui ka täiskasvanutega. Vaja on valmis seada tehas, mis looks patsientidele individuaalravi, ning leida moodus, kuidas piirata kõrvalnähte, mis oleksid Emily äärepealt tapnud. Novartis loodab, et 2016. aastaks on kõik need tööd tehtud ning firma saab esitada USA toidu- ja ravimiametile patenditaotluse. Usutakse, et uus meetod võib ühel päeval aidata ka rinna- ja eesnäärmevähi vastu.

Eesti Teadlane: "On vaieldav, kas tervendavat viirust tohib enam HIVks nimetada."

"See on huvitav lugu, mis annab olulist infot leukeemia ravimiuuringuteks," lausub Tartu ülikooli teadlane Kristi Huik.

Ta soovitab aga silmas pidada, et selline ravi on alles eksperimentaalfaasis ja seda on katsetatud vähestel inimestel.

"Kindlasti tuleb aru saada sellest, et haigeid ei nakatatud HIVga. Teadlased kasutasid teatud tüüpi viiruseid (lentiviiruseid, mille hulka kuulub ka HIV), et inimese rakke ümber programmeerida nii, et rakud ründaksid vähirakke," selgitab Huik.

Kuigi professor June on öelnud, et viirus, mida nendes katsetes kasutati, on algselt pärit HIVst, on Huigi sõnul viirust palju muudetud ja kahjutuks tehtud. "Nii et on isegi vaieldav, kas seda tohiks enam HIVks nimetada," kostab ta ja soovitab tähele panna, et ravi ei ole toiminud kõigil uuritavatel ja raviga kaasnevad ohtlikud kõrvaltoimed.

Kuid vaatamata sellele, et teadlastel on vaja teha veel palju tööd ja uusi uuringuid, on Huigi sõnul tegemist erakordse tulemusega vähiravis.

Samas lisab oma doktoritöös HI-viirust uurinud teadlane, et HIV-infektsiooniga kaasnevad pahaloomulised kasvajad. "Tänapäeval ei sure HIV-positiivsed inimesed mitte rasketesse infektsioonhaigustesse, nagu oli see enne viirusvastase ravi avastamist, vaid just pahaloomulistesse kasvajatesse," tõdeb ta. (Silja Paavle)

Leukeemiahaigeid on Eestis hinnanguliselt tuhande ringis. Ägeda lümfoblastse leukeemia juhte diagnoositakse Eestis täiskasvanutel keskmiselt 6 juhtu aastas, lastel 8–11 juhtu aastas. Lääneriikides on leukeemia lastel kõige enam levinud vähivorm. (Allikas: www.leukeemia.ee)