kaal langeb kohe kui ei söö saia leiba kartulit pastat riisi kastmeid suhkrut ühesõnaga rämpsu .Asemel värske liha ise ,salat ,oad.läätsed.tatar ,vesi ,puuviljad juurviljad .Ei mingit alkohoolseid jooke ,limonaade .Kik rämps tuleb välja jätta ja süüa ainult loodusliku töötlemata toitu .Käid ujud jalutad sõidad rattaga ja ülekaal ongi läinud .Keerulist pole miskit .
tegid maast-madalast füüsilist tööd värskes õhus. See tegi organismi tugevamaks kui meil praegu keskmiselt. Toitu tehti töötlemata ainetest, mida nad ise kasvatasid - praeguses mõistes mahedalt. Söögiga polnud priisata, ülekaalulisust esines harva, sedagi ainult vanemas eas. Arvan, et järsu hüppe eluea pikkuses põhjustas tegelikult hügieenitingimuste paranemine. 19. saj. lõpul polnud maal ju paljudes kohtades veel käimlaid, Ennast kergendamas käidi teistest eemal võpsikus või laudanuka taga (või mõnes muus säärases kohas). Ka erines nende ilumõiste pisut meie omast -ilusaks peeti mitte pilbaskõhna vaid tugeva kondiga tüdrukut, sellist, kes suudaks lapsi ilmale kanda ja talus tööd murda.
Minu arust pakutakse igasuguste dieetide ja toitumisega pisut üle. Igaüks leiutab mingi dieedi, aga pidagu siis seda ise. Ma ei usu, et ma ei oska oma peret toita. Toidan nii nagu on võimalik, ka rahaliselt, ma ei usu, et kui sul on kuueliikmeline pere, et siis on väga võimalik igasugu toortoidu ja ei tea mis dieete veel rakendada, püüad lihtsalt tervislikumalt toituda, püüad vähemasti ise toidu valmistada. Ausalt öelda, ära on tüüdanud need heietamised, selline tunne on, nagu ei ole osanud siiani midagi teha, nüüd ilmusid kõik targad välja. Sööge ise ja tundke mõnu.
lapsena peale sõda sai jah loodusest võtta hapuoblikaid,jänesekapsast,kuusekasve,mets-ja põldmarju,pähkleid,kuid ema tegi tavalist toitu,ikka piim,muna,kartul,leib,liha.viimast suveks ei jätkunud.ega inimesel lehmamagu pole,et ainult heinu süüa.ülekaalulisus on suust sisse söödud ja vähene liikumine.
"Paleotoitumine välistab aga Kettrudi sõnul teravilja, tärklise, kartuli, piimatooted ja ka suhkru. "Meie esivanemad olid ju palju tervemad. Nad sõid puhast toitu," arutleb Kettrud." Kas me esivanemad toitusid vaid munadest? Kuhu siis vilja- ja kartulisaak pandi?
Kolm muna päevas? Tule taevas appi! Kui inimesel on laktoosi -või gluteenitalumatus, siis on see omamoodi puue ja toidusedelit tuleb vastavalt sellele muuta! Kas aga kolesterool tuleb ülikõrgeks ajada ja insulti surra, see on juba iseküsimus... Jätke oma menüüst välja suhkur, või (kõik, mis on rasvane!) ja valge sai ning langeb! Ürgsed esivanemad sõid toorest liha, kala ja marju ning seemneid , närisid juurikaid ja lisasid oma menüüsse ka mõne rohelise taime, seega on asi ikka "paleost" väga kauge! Vat nii!
Kõik,kes suu lahti teevad,kuulutavad omameelest tõde. Olen tähele pannud,et iga inimene on individuaalne. Igaüks peab leidma oma,mis talle kõige rohkem sobib ja mitte kuulama iga "targa" ainuõigeid otsuseid.
Autor ei loe omaenda juttu läbi. Vanasti just söödigi teravilja ja piimatooteid põhiliselt. Rannarahval oli ka kala rohkem käes. Liha polnud koguaeg võtta.
Kas sinu "vanasti" algas ja lõppes 100 aastat tagasi? Aga 1000 aastat tagasi? 10 000 aastat tagasi? Nii teravilja- kui piimakarjakasvatus jõudsid siiakanti vähem kui 3000 aastat tagasi, parimaks toiduks peeti aga veel 19. sajandilgi seapekki - mida sõi talurahva arvates kuningas iga päev ja nii palju kui isutas!
just õige. nad ei ole end järjepidevalt üle õginud. tänapäeval venitatakse oma magu välja. keha peab tegema tohutut tööd, et kogu seda sissesöödud massi likvideerida. lõpuks keha ei jõua ja haigused platsis.
Ammused esivanemad olid pisikesed (vaadake või vanade elamute uste kõrgust). Elasid lühikest elu. Sõid seda, mida kasvatasid ja kätte said. Nüüd loeme siis sellist jama, küll oli siis tervislik toit sellal. No oleks sellal nii tervislik olnud, oleks ka esivanemad 190 cm pikad olnud ja Peeter Esimene poleks kõrgelt üle rahva pea saand vaadata. Seega säilitusained on meie igapäeavamenüü ja nad säilitavad meid heatujulisena järgnevaks 120 ks aastaks.
Vanasti kasutati searasva, mitte toiduõli, mida tegelikult palju uuritud polegi. Ma ei imesta, kui see erinevate haiguste peapõhjustaja on. Ja ei istutud arvuti taga, polnud igasugu spetsialiste, tööd tegid inimesed, ega mõelnud mida süüa, söödi mida oli.
"arvan,et vanasti joodi piima ikka ja kartul oli ka " -Ameerika avastamisest alates eurooplased tundma maisi, tomatit, eri pipraid, šokolaadi, vanilli, aeduba, kõrvitsat, banaani, kartulit, kalkunit, ehk siis 15. sajandist alates. Eestisse jõudis kartul esmakordselt 18. sajandi keskel.
Meie esivanemad surid kahjuks poole varem kui meie põlvkond (mitte ainult sõdade tagajärjel, vaid põhiliselt haigustesse). Nii et see teooria, et nad olid "tervemad", ei pea kahjuks paika.
Teate küll seda ütlemist,et kui koeral pole midagi teha,siis ta istub ja lakub sabaalust. Nende "suurte" spetsialistidega on sama lugu... Toidutalumatust sellega just tekitataksegi,et lapsest peale mingeid kindlaid toite ei sööda kuna vanemad on friigid ja loomulikult ongi paljud toitained sellisel juhul organismile lausa mürk kui organism neid ei tunne ja nendega midagi peale hakata ei oska.
ei ole mitte ühe inimese, ega ka mitte ühe põlvkonna mure. See on aegade jooksul saavutatud koos tehnika-ajastuga. Enam ei tehta füüsilist tööd. Ja ongi koht, kust maetud koera otsida. Aga parata sinna midagi ei saa. Inimene on loodud mugavaks ja ahneks kiskjaks, kellele on antud mõtlemisvõime. Loomad, linnud toetuvad insinktidele ja ei eksi nii nagu inimene. Pole siin kedagi vaja süüdistada. Looduse vastu me ei saa. Seega hukutame endid tasapisi edasi. Sest vaevalt meist keegi autost loobub.
Miks keegi seda ei maini, et liigse liha (eriti punase liha) söömine põhjustab Alzheimerit (üheks põhjuseks liigne raud, mis ajurakkudesse akumuleerub). Inimesed on peast segi läinud - toituda tuleb TASAKAALUKALT, kuid kaldutakse ikka ühest äärmusest teisse. Ükskõik, mida loed, igal pool väidetakse, et miskit süüa ei või... ma ei tea... õhust tuleb elada vist...
Lliigne raud? - meie aja suur probleem on aneemia ehk rauadefitsiit Alzheimeri tõve põhjus ei ole selge. On näidatud haiguse seost seniilnaastude ehk amüloidnaastude ehk amüloidiladestusega naaste ja [[neurofibrillaarsed tängud|neurofibrillaarsete tänkudega peaajus
Teadlased uurivad keskkonda, et näha kas on mingeid elemente õhus, pinnases, või vees, mis võivad põhjustada Alzheimeri tõve. Tuntud teooria on see, et alumiinium võib olla Alzheimeri tõve põhjustajaks, aga pole leitud mingeid tõendeid, et alumiiniumist pottide, pannide kasutamine võiks põhjustada Alzheimeri tõve. Uuritakse ka muid aineid ja elemente, nagu näiteks pestitsiidid, väetised, sink, elavhõbe jne.
arvan,et vanasti joodi piima ikka ja kartul oli ka .see mingi juhm jutt,et neid vanasti ei söödud.kui piimatooted ära jätta siis on ainepuudus varsti käes ja on mingi muu jama kaelas kohe.inimene peab lihtsalt kõike sööma aga üleliia ei tohiks süüa ja liikumine peab ka olema siis ei juhtu mingit paksenemist.
lehmapiimatoodete ärajätmine hoops lahendab probleeme. minu lapsed on üles kasvanud ilma piimatoodeteta st kaseiinivabalt, kitsepiima ikka said, neile lihtsalt maitses
Lammas oled...kus sul vanasti suudeti sellist kogust piima säilitada nii nagu seda tänapäeval,rohkem hapendatult tarvitati piima...ja kartul tuli meie söögilauale alles hiljaaegu
Muidugi tegi paleoinimene endale hommikul koopasuus, esimeste päikesekiirte valguses omletti ning kurgi-tomati salatit... Teravilja hakkas ta kasvatama siis kui oli lolliks läinud vist....Järsku paleodieedist?
nüüd siis kogu selle keemiaga loodetakse vanemaks elada, kui meie esivanemad? Miks ma seda ei usu. Minu esivanemad sõid seda , mida ise tootsid ja elasid üle kaheksakümne. Aga tööd tehti rohkem ja rasket tööd.
nüüd siis kogu selle keemiaga loodetakse vanemaks elada, kui meie esivanemad? Miks ma seda ei usu. Minu esivanemad sõid seda , mida ise tootsid ja elasid üle kaheksakümne. Aga tööd tehti rohkem ja rasket tööd.
jah, kiviaja inimese eluiga jäi sinna 30 aasta kanti, 40 aastased olid juba vanurid. Vanaks elasid aga meie esivanemad viimaste põlvkondade tagant, mul näiteks neljast vanavanemast kolmele jagus eluaastaid üle 90 (kahe sünniaastad 19.sajandis ja ühel 20.sajandi esimeses kümnendis), vanavanaema elas kah ligi 94 - sünniaasta temal oli 19.sajandi keskel lausa), tugevad sisuliselt elu lõpuni talutööd teinud ja lihtsat talutoitu söönud inimesed. Ühe telesaate lõpuosas oli Reikopiga jutuajamine, kus ta kah oma toitumist paleoks nimetas - ja ma imestasin, kust küll võtsid kiviaja inimesed praadimiseks taimeõli... Ehk siis - tegu taaskord ühe igava elu veidrusega! Eestis oleks hulga mõistlikum toitumise teooria selline, kus arvestatakse kohalikku elurütmi ja traditsioonilisi toiduaineid, seda ka aastaaegadega seotult. Arvuti taga istujate toit peabki olema teine kui füüsilist tööd tegevatel. Aga - palju neid inimesi täna enam ongi, kes obese järel põldu künnavad ja käsisaega metsas talvepuid teevad....
Olen üle aasta teravilja vältinud. Rohkem söön rasva ja valku- ehk siis liha, kala, kana, munad, valgurikas kohuiim ja kodujuust. Kõht püsib hästi täis tänu süsivesikute osakaalu vähendamisele, ei ole enam nn hundiisu. Ka igasugused seedeprobleemid on kadunud. Ilmselt sellele on kõvasti kaasa aidanud igahommikused smuutid marjadest. Seda tuleb tunnistada, et higi väga hästi ei lõhna aga puhtalt toortoidule ka üle ei läheks sellepärast. Näonahk ei ole ka ideaalne, aga selle panen praegu meeletu stressi arvele. Ilmselt oleks mõistlik lihatooted muretseda väiketootjatel, et maksimaalselt vältida igasuguseid võimalikke lisaaineid, mida lihatootmisel loomadesse on sisse söödetud. Piimatoodetest aga ei tahaks päris loobuda... Kunagi järgisin ca aasta dieeti, kus piimatooted olid täiesti out ning sain günekoloogilised probleemid. Naisterahva organism vajab piimhappebaktereid. Rohkem ei katsetaks seda :) Suhkust loobumine on minu jaoks kõige raskem. Magusaisu on ikka suur (töö ja kool korraga nõuab ajule kiiret kütust). Õnneks koogid on tänu teravilja vältimisele menüüst väljas, lisaks ka küpsised. Ainuke suur armasus ja patt on šokolaad. Kehakaaluga pole kunagi probleeme olnud (see ka üks põjus, miks saan vabalt šokolaadi süüa palju süda lustib), aga liigse suhkrumanustamise pärast ikka muretsen.
Toortoitumisel ongi see häda et kõht jääb tühjaks kuid kui piisavat kogust süüa pole probleemi. Igasugused himud tulevadki selle pärast et süüakse vähe ja organism hakkab lihtsamat väljapääsuteed otsima milleks on rasvad. Kui loomulikusest rääkida siis tehke üks lihtne test, sööge kõht täis banaanist ning minge jooksutrenni ja proovige seda teha kui kõhu praeliha täis ajate. Kumb on loomulikum, tervislikum? Kus on maailmas kõige rohkem südame ja veresoonkonnahaigusid, kas arenenud maailmas kes pigem liha ja piimatooteid söövad või aasias, aafrikas kus põhitoiduks banaanid, riis, mais?
Muidugi, Aafrikas ja Indias ju muist neist miljarditest käivad autoga tööl marlbs suunurgas, istuvad Ngbabe Õhtulehes ja kirjutavad kommentaare soojal laupäeval :) Aap ja talved on neil seal ka nii -20 ja lund naa palju, et kaamlil ei paista küürudki välja. Ära aja lapsejuttu.
ilmselt on jäänud tähele panemata, et missugust perioodi inimkonna ajaloos selleks paeloks nimetatakse. Paleoliitikumi ehk vanema kiviaja algust arvestatakse umbes 2 miljoni aasta tagant umbes ajani, mil inimene hakkas põldu pidama, nii tühised 12 tuhat aastat tagasi vaid http://et.wikipedia.org/wiki/Paleoliitikum . Seega üsnagi primitiivse elu ja elamisviisi aeg. Praegused tibinad peavad esivanemateks ehk vaid põlvkonda-paari enne neid siinilmas elanuid ja teevad oma tervisliku elu hinnanguid nendele mõeldes. Ja kiviaeg on midagi sellist nagu elu Flintstone'ides, yabadabadoo: https://www.youtube.com/watch?v=2s13X66BFd8
KOMMENTAARID (83)