Uudised

Palavus tapab: kuumalaine toob kaasa suremuse (8)

Silja Paavle, 27. mai 2014, 07:00
Foto: Alamy/AOP
Kuumus on üks suuremaid ohte tervisele – rahvatervisespetsialisti Kaidi Rekkeri sõnul oli 2010. aasta erakordselt kuumal suvel suremus 11% suurem kui eelnevatel aastatel. Suurim oli suremuse tõus juulis, kui üle käis kaks kuumalainet.

Kaidi Rekkeri sõnul tasub kuumalaineharjal teadvustada kuumuse ohte tervisele. Sest nagu näitas tema mullu Tartu Ülikooli tervishoiu instituudis valminud magistritöö "2010. aasta erakordselt kuum suvi Eestis ja selle mõju rahvastiku suremusele" – kuumalained ning nendele järgnevad päevad suurendavad suremust.

Samal teemal

Kaidi Rekker uuris 2010. aastat, kui suvel oli kaks kuumalainet, mõlemad juulis. Ta võrdles seda aega eelneva kolme aasta suvekuudega. Tulemus on mõtlemapanev: kui Eesti rahvastiku suremus on aastate kaupa olnud langustrendis, siis 2010. aastal tõusis see oluliselt ning oli eeldatust 11% kõrgem.

Kuumalainena käsitles Rekker perioode, kui ööpäeva maksimum-õhutemperatuur püsis üle 30 kraadi kauem kui kaks päeva. "Esimese, viiepäevase kuumalaine ajal, kui keskmine ööpäevane maksimumõhutemperatuur oli 31,5 kraadi, tõusis suremus 30,9%. Teise, neli päeva kestnud kuumalaine ajal, kui keskmine maksimaalne ööpäevane õhutemperatuur oli 31,2 kraadi, tõusis suremus 30,2%," nendib Rekker.

Samuti oli suremus kõrgem lainele järgnenud päevadel.

Rohkem on ohustatud vanemad inimesed

Peamisteks surmapõhjusteks statistika andmeil nimetab Rekker südame-veresoonkonna, hingamisteede ja peaajuveresoonte haigusi. "Kuid liigset kuumust seostatakse ka surmadega välispõhjustesse (nende hulka kuuluvad ka uppumised ja liiklusõnnetused)," lausub ta.

Samuti on kuumalaine ajal märgata kiirabiväljakutsete arvu sagenemist, mis toob koormuse tervishoiusüsteemile.

Kaidi Rekker räägib paljudele uuringutele toetudes, et rahvastiku suremus kipubki suurenema väga külmade ja kuumade õhutemperatuuride ajal. Ekstreemtemperatuurid mõjutavad inimesi rohkem piirkondades, kus kuumalained on harvad nähtused. Ning nagu nendib Rekker: prognooside järgi suurendab linnastumine, rahvastiku vananemine ja kliima soojenemine suremust veelgi.

"Seetõttu ongi see teema oluline, et välja selgitada erinevad riskitegurid ning ohustatud rahvastikurühmad, planeerimaks ennetustegevusi," lausub ta, et suurem osa kuuma ilma surmadest on ennetatavad.

Peale vanurite on ohustatud ka lapsed, sest nende keha termoregulatsioon on välja arenemata ja ülekuumenemisoht tekib kiiremini. "Eakamatel on termoregulatsioon aeglustunud, mistõttu on nemadki kuumadest temperatuuridest ohustatud," lausub Rekker.

Veel võib tema sõnul välja tuua, et põhjapoolsetes linnades on suremus kõrgem kui Vahemere-äärsetes linnades. Ühe Chicagos tehtud uuringu järgi on kortermajades elavatel inimestel 2,5 ning viimase korruse elanikel 4,5 korda suurem oht surra.

Milline temperatuur on siis tervisele hea? "Optimaalseks õhutemperatuuriks peetakse 17?30 kraadi, et tagada keha normaalne funktsioneerimine keha põhitemperatuuri ehk 37 kraadi hoidmisega. Eesti inimesele sobiva temperatuuri ülempiiriks peetakse 29 kraadi," ütleb Rekker.

Kiirabiarst: kuumus on kehale lisakoormus

"Ilma soojenedes suureneb vajadus kiirabi järele sageli traumade tõttu," kinnitab kuuma ilma mõju tervisele ka Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas.

Tema sõnul on kuum õhk (nagu ka külm) organismile toimetulekuks lisakoormus, mis võib provotseerida immuunsuse langust või krooniliste haiguste ägenemist. See omakorda võib suurendada nendesse haigustesse suremise sagenemist. Adlase sõnul muutuvad inimesed kuumaga uljamaks – hüppavad vette tundmatus kohas ja jäävad autoroolis hajameelseks.

"Kindlasti saaks just alkoholijoobes juhtunud liiklusõnnetusi vältida ning samal põhjusel toimunud enesevigastamisi ülemeelikuse tõttu."

Krooniliste haiguste ägenemiste osas kuuma tõttu meditsiin veel väga palju teha ei oska.

Kuidas tunda ära kuumarabandust?

• Kuumarabanduse tunnusteks on peavalu, nõrkus, südamekloppimine, nägemishäired, valud seljas, jalgades, vahel ka alakõhus. Võib esineda iiveldamist, oksendamist, kõhulahtisust, uimasust, minestamist ja tasakaaluhäireid. Kehatemperatuur võib tõusta üle 40 kraadi.

• Raskel juhul võib tekkida lühiajaline teadvusekadu ja kergekujuline ühepoolne halvatusnäht jalgades või kätes.

• Esmaabi hilinedes võib ka teadvus kaduda ja hingamine muutuda korrapäratuks.

Esmaabiks vabasta rabanduse saanu riietest, et liigne soojus kehast eralduks. Kanna ta varju ja pane lamama (peaalus olgu kõrgem); teadvusetuse korral aseta ta külili.

• Leia paik, kus õhk liigub – kerge tuul aitab organismi jahutada 38 kraadini, et ära hoida ajukahjustust. Anna kannatanule jahedat jooki, pane pea ja kaela ümber jahedad (mitte jääkülmad!) mähised. Võimalusel vala ta keha üle jaheda veega. Minestanud inimesele anna nuusutada nuuskpiiritust ja tõsta ta käed-jalad üles, vajadusel tee kunstlikku hingamist.

• Ära jahuta kannatanut liiga kiiresti, sest vere ebaühtlase soojenemise ning jahtumise tõttu võivad tekkida vereringe- ja südamehäired.

Kuidas kuumal ajal toime tulla?

• Unusta paksud ja tumedat värvi riided, mis neelavad soojust ja kust õhk läbi ei pääse. Pane selga heledad õhukesed riided, mis õhku kergelt läbi lasevad.

• Pane pähe hele peakate (lastele ja tumedajuukselistele kohustuslik!).

• Eelista varjulisi paiku.

• Kui vähegi võimalik, säti asjatoimetused hommikusele ja õhtusele ajale. See kehtib nii linnainimestele nende argitegemiste juures kui ka – ja eriti – neile, kes kasvuhoones rassivad.

• Ava aknad-uksed, et õhk ringi käiks. Päeval tõmba ka kardinad ette.

• Joo palju vett või külma alkoholivaba jooki – et kuumarabandust vältida, tuleks palaval päeval ära juua isegi kuni 4–6 liitrit vedelikku.

• Hoia lapsi otsese päikesekiirguse eest ja ära unusta nende nahale kanda tugeva päikesekaitsefaktoriga kreemi. Jälgi temperatuuri ka lapse vankri sees ja kindlasti ära jäta last autosse magama – autosalong kuumeneb üle ka siis, kui õues väga palav ei olegi.

Kuumus ja suremus maailmas

• 2004. aastal oli Tšehhis keskmine liigsuremus kuumalaine ajal 13% ning Hollandis 12,1%.

• 2003. aasta kuumalaine tõttu suri Euroopas üle 70 000 inimese. Järgmise kuumalaine ajal, 2006. aastal, tõusis suremus Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis, Itaalias ja Inglismaal.

• 2007. aasta kuumalaine tõttu suri ainuüksi Ungaris üle 500 inimese.

• Venemaal 2010. aasta augustikuu kuumalaine ajal suri inimesi veerandi võrra tavalisest rohkem. Enim inimesi suri Moskvas, kus kuumalaine vältas kõige kauem ja oli kõige intensiivsem. (Allikas: Kaidi Rekker)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee