Veredoonorlus.Foto: Teet Malsroos
Toimetas Geidi Raud 11. juuni 2014 11:14
Tervise Arengu Instituudi statistika näitab, et 2013. aasta jooksul loovutas Eestis verd kokku 37 256 inimest, mida on võrreldes 2012. aastaga neli protsenti rohkem.

Instituudi analüütik Ingrid Valdmaa märkis, et iga aastaga on veredoonorluses kasvanud korduvdoonorite osatähtsus, seevastu esmakordsete doonorite arv väheneb.

"Kui 2004. aastal moodustasid korduvdoonorid kõigist verd loovutanutest 71 protsenti, siis mullu juba 80 protsenti," selgitas ta, et kuna noorte osakaal rahvastikus on üldiselt langemas, siis on ka uusi potentsiaalseid doonoreid selle võrra vähem.

Esmakordselt verd loovutanud inimesi oli mullu 7470.

Tänu aktiivsetele doonoritele on aasta-aastalt kasvanud varutud veredooside arv. Vereloovutuskordi oli eelmisel aastal kokku 61 234, seega loovutab üks doonor aastas verd keskmiselt 1,6 korda.

"Korduvdoonorite ja nende vereloovutuste kasv läbi aastate näitab, et olles juba varem doonorina verd andnud, loovutatakse seda regulaarselt ka edaspidi," lisas Valdmaa.

Transfusioonravi ehk vereülekandeid tehti eelmisel aastal kokku 19 844 patsiendile, mis võrdeliselt doonorite arvu kasvule, kasvas aasta varasemaga nelja protsendi võrra. See näitab jätkuvat doonorivere vajadust.

Kui praegu on Eesti rahvastikust veredoonoriks 2,8 protsenti, siis Maailma Terviseorganisatsiooni soovitusel peaks arenenud riigi stabiilsete verevarude tagamiseks doonoreid olema rahvastikust neli protsenti.