Jüri Ennet: järjekorrad psühhiaatri juurde on sama pikad nagu nõukaaja vorstisaba (11)

Ta lisab, et suureneb eriti tundeelu häirete hulk, mis on praegu aladiagnoositud ja seega ka alaravitud.

Mis on selle põhjus?

"Elutempo on kiire ning ootused ja tahtmised suured, aga tegelik elu ei jõua soovidele järele," selgitab psühhiaater.

"Kui pingutused oleksid jõukohased ja puhkus, ka psüühiline rahulolu, oleks pingutusega õiges vahekorras, oleks kõik tasakaalus. Raskused karastavad meid samuti nagu igapäevane treening tugevdab sportlasi. Paraku on pingutused-ootused-vajadused liiga suured ja rahulolu pakkuvad tegurid tagasihoidlikud. Tekib stress, hingevalu, depressioon."

Kuidas pere ja töö, nõnda tervis

Sellise olukorra jätkumisel ilmnevad Enneti sõnul lõpuks töövõime langus, unehäired, enesehinnangu langus, enesesüüdistused, tahteaktiivsuse alanemine, tekkib alaväärsustunne jne.

"Siit edasi on vaid aja küsimus, millal depressioonile lisandub mõni muu psüühikahäire nagu ärevus, sundhirm, tõsised unehäired," loetleb Ennet.

"Meil kõigil on teatud häireteks, sealhulgas psüühikahäireteks eelsoodumus, ja eks need eelsoodumuslikud häired siis avalduvadki. Muidugi annavad siis ennast tunda ka kehalised vaevused, mis olid senini justkui varjusurmas. Toimib teada-tuntud psühhosomaatiline mõju – psüühikapinged kutsuvad esile kehalisi haigusi."

Psühhiaater täpsustab, et eriti tähtsad on sotsiaalse elu tegurid: lähisuhe, pereelu, kodune õhkkond, laste tervis, edukus koolis ja mujal, koolirõõm jne.

Neist veelgi tähtsam on aga tööga seonduv: töötingimused, palk ja õhkkond. Kõik need mõjutavad omakorda üksteist, sest kui näiteks käia tööl alalises koondamishirmus, saavad kannatada ka lähisuhted ja pereelu.

"Järgmine mõjufaktorite register on n-ö kastipoliitika ehk millises sotsiaalses keskkonnas inimene elab ja tegutseb. Kas ta on kapitalist, juht, töötaja, peatselt teist põlve töötu, ootab väljarännuvõimalust või on kõigele käega löönud," räägib Ennet.

Oleme enesehävituslikul teel

"Psühhiaatrina valutab minu süda kõige rohkem selle pärast, et poliitikateatri laval on psühho-traumasid tekitav kodusõda ületanud igasugused piirid – see mõjutab kogu Eesti rahva vaimset tervist," arvustab ta Eesti poliitilist kultuuri ja märgib, et kõige parem palsam oleks üksmeel ja koostöö kõigil tasanditel, vaid nii jääme kestma.

Kuna psüühikahäiretega patsiente tuleb aina juurde, samas aga suunduvad paljud noored psühhiaatrid tööle välismaale, tekivad pikad ootejärjekorrad.

"Järjekorrad on pikad nagu nõukaaja vorstisaba – nii huvitaval ajal elame. Pikad järjekorrad näitavad, et tervishoiusüsteemil on rahva tervise edendamisel veel piisavalt arenguruumi. Veelgi tähtsam on haigekassa süsteem – lepingutest sõltuvad järjekorrad. Leping on psüühikaprobleemidest kohati tähtsam," tõdeb psühhiaater.

Ta rõhutab, et kaitseväe ja tervishoiusüsteemi jõupingutused peaksid olema ühes helistikus – mõlemaid peaks huvitama Eesti rahva kehaline ja vaimne tervis.

"Alko-narkoteemaline soolapuhumine ja murul joomine, nagu uued suunised juhatavad, tuleb ära lõpetada ja öelda selgesõnaliselt: oleme enesehävituslikul teel ja uputame muresid alkoholi. Töövõimetuse probleemide lahendamist peame alustama just siit, siis saame ka muudest muredest kergemini jagu."