Uudised

Sul on raske naeratada? Või käekiri on kribuks muutunud? Pöördu kohe arsti poole! (7)

Triin Tael, 5. august 2014 07:00
Kui märkad, et mõni täiesti tavaline igapäevatoimetus või liigutus nõuab ootamatut pingutamist, pöördu arsti poole. Su keha võib sulle mõnest tõsisemast terviseprobleemist märku anda.

Sa ei küüni enam ülemise riiulini

Samal teemal

Kui köögikapi ülariiul ühtäkki kättesaamatuna tundub, võib põhjus olla luuhõrenemises, kirjutab Daily Mail. Osteoporoosi all kannatajatel võib selgroolülide luutiheduse kahanemise tõttu kasv lüheneda. Nii võibki juhtuda, et nad ei ulatu enam asjadeni, mis varem vähimatki probleemi ei põhjustanud. 40. eluaastast peale on normaalne, kui iga aasta-kümnega tõmbub inimene umbes sentimeetri lühemaks – kuid üle 2,5 cm kasvukadu aastas nõuab juba uurimist.

Luuhõrenemise põhirisk on suurenenud luumurruoht. Õnneks saab seda tõbe ravida, näiteks bifosfonaatidega, mis luuhõrenemist aeglustavad. Luid aitavad tugevdada ka suitsetamisest loobumine ning kaltsiumirikas toit.

Sa ei suuda suud ammuli ajada

Võimalik, et kannatad alalõualiigese häire all, mis mõjutab alalõua ja kolju vahelisi liigest. Ehk oled rebestanud selle kõhrelist ketast – disk võib kahjustuda kulumisest, vigastusest või hammaste krigistamisest. Aidata võib see, kui sööd pehmet toitu, väldid närimiskummi, surud õrnade venitusharjutuste järel vastu lõuga sooja või külma lappi ning väldid suu päraniajamist.

5% juhtudest tuleneb probleem ligamendi nõrkusest. Seda häda võib ravida lõikusega, mille käigus lõuga õgvendatakse või sätitakse paika või eemaldatakse põletikuline kude. Kui lõua jäigastumine on järkjärgulisem, võib põhjus olla liigesepõletikus.

Sul hakkab autolaternate nägemisest silme ees virvendama

Kui autolaternad tekitavad pimedal ajal su silmades virvendust, võib see olla märk kae tekkest. Kae puhul muutub silmalääts häguseks. Kui valgus läätse tungib, põhjustab läätse udusus valguse laialipihustumise, mistõttu sul on raske pimedas näha. Samamoodi võib kaele viidata see, kui päikesevalguse ootamatu pimestavaks muutub.

Sul on probleeme magamistoas

Erektsioonihäired võivad muidu heas tervislikus vormis mehe puhul olla hoiatav signaal südamehaiguse kohta. Hiljutises uurimuses leiti, et erektsioonihäired näitavad üle 45aastaste meeste puhul 37% suuremat infarkti-, südamepuudulikkuse- ja perifeersete arterite haiguse ohtu. Kui südamehaiguse tõttu on veresooned ahenenud, võib see mõjutada ka suguti veresooni. Seetõttu tasuks voodiprobleemide puhul perearsti poole pöörduda.

Sa ei jaksa enam pesu üles riputada

Kui sul lähevad pesu nöörile riputades käed nõrgaks, võid olla rebestanud õlavarre pöörajalihaste kõõluskätise – kõõluste ja lihaste rühma, mis seovad õlavart abaluuga. Selle rebendi puhul ei tunne sa üldse valu, kuid ihuhäda võib muutuda märgatavaks, kui sa käsi pea kohale tõstad. Sel juhul tunned, et käed muutuvad nõrgaks. Abi võid saada füsioteraapiast, kuid vahel vajab rebend ka kirurgilist korrigeerimist.

Sa ei suuda varbaid puudutada

Neil, kes tundide viisi kirjutuslaua taga istuvad, võivad tagareie- ja alaseljalihased pinges olla. See muudab kummardumise ja varvaste puudutamise vaevaliseks. Aidata võivad regulaarsed sääremarjavenitused, jooga ning lihtsalt ringiliikumine ja selja sirutamine.

Kuid suutmatus varbaid puudutada võib anda märku ka südameprobleemidest. Põhja-Texase ülikooli ja mitme Jaapani ülikooli teadlased väidavad, et painduvus on märk painduvatest südamearteritest. Need lasevad verel kehas vabalt ringelda, kuid jäigad veresooned nõuavad südamelt rängemat tööd. Ajapikku võib see tõsta südamehaiguste ja insuldiriski.

Sa ei saa end hommikul liikuma

Enamik inimesi süüdistab hommikuses kehajäikuses haiget selga või kehva und. Tavaliselt paraneb see seisund, kui hakkad ringi liikuma – lihased soojenevad. Aga kui sul on veel kaks tundi pärast ärkamist raske liikuda, võib põhjus olla anküloseerivas spondüliidis ehk liigesejäikuslikus lülipõletikus, mis on tuntud ka Bechterevi haiguse nime all. See põletikuline liigesehaigus kahjustab kogu lülisammast. Põletik algab ristluu-niudeluu liigestest ning suundub mööda lülisammast ülespoole. Haigus lõpeb lülisamba luustumisega ja selja jäigastumisega.

Meeste puhul on see haigus sagedam. Sümptomid ilmnevad tavaliselt 20. eluaastate algul. Põhjust pole teada, kuid ravimid aitavad tõbe kontrolli all hoida.

Sul läheb nägemine vannis uduseks

Nägemise hägustumine või teised silmanägemise muutused soojas vannis võivad olla hulgi-

skleroosi märk. Seda nimetatakse Uhthoffi fenomeniks. Miks soojus pilgu hägustumist põhjustab, pole selge, kuid on teada, et hulgiskleroos mõjutab nägemisnärvi. Ka teised nägemismuutused, näiteks sage pilgu hägustumine või isegi silmanägemise kaotus võivad olla hulgiskleroosi sümptomid. Reetlik märk on ka värvide muutumine – näiteks kui punane näib heleroosana. Hulgiskleroosi diagnoosimiseks on tihti vaja veel mõnd sümptomit, näiteks sipelgatunnet kätes-jalgades.

Sa ei saa peopesa lamedalt lauaplaadile panna

Kui sa ei suuda sõrmi sirgeks ajada, võid kannatada Dupuytreni kontraktuuri all. See on peopesa nahaaluste kudede kootumine, mis viib aeglaselt sõrmede püsiva kõverdumiseni. Tõve põhjus pole teada. Ravimata jäämisel ongi sõrmed kogu aeg konksus. Sidekoemügarike lahustamiseks on mõeldud spetsiaalsed ravimid, mõni patsient vajab operatsiooni.

Sul on raske naeratada

Kui naeratamine muutub vaevaliseks, võib põhjus peituda neuromuskulaarses haiguses nimega müasteenia, mis tabab üht inimest kümnest tuhandest. See avaldub skeletilihaste nõrkuse ja väsimusena. Peale suu võivad kannatada saada silmalihased, mis põhjustab silmalaugude äravajumist. Ravi esialgu pole, kuid medikamentidega saab lihaseid ajutiselt turgutada.

Su käekiri on väiksemaks jäänud

Kui käekiri on muutunud nii, et kiri on väiksem ja sõnad puntras, võib see olla Parkinsoni tõve märk. Parkinsoni tõbe mõjutab seda, kuidas aju programmeerib lihaste liikumist. Seetõttu muutuvad käed kangeks ja aeglaseks ning käekiri takerdub.

Sul on pikali olles raske hingata

Kui kipud pikali olles hingeldama – kuigi ülejäänud aja tunned end normaalselt –, võib see olla südamehädade märk. Ortopneaks nimetatav probleem lööb välja, kui süda korralikult ei pumpa, nii et veri hakkab südamesse ja kopsudesse valguma. Hingeldamine tekib, kui päeva jooksul jalgadesse kogunenud vedelik ümber jaotub ning hakkab kopsudesse kogunema. Tihti märgatakse sedagi, et uni on magusam, kui pea on kõrgemale tõstetud. Südame peale ei oska selliste tunnusmärkide kogeja mõeldagi, sest pikali heites me ju ometi ei pinguta.

Kui probleem jätkub, pöördu perearsti poole.