Eelmisel aastal suurenes Eestis reisimisega seotud nakkushaiguste hulk. Põhiliselt nakatuti soolenakkustesse, kuid esines ka A-viirushepatiiti, leetreid, malaariat, düsenteeriat ja puukborrelioosi.
Kogu maailma arste teeb praegu murelikuks Ebola viiruse levik Lääne-Aafrikas. Mullu detsembris Guineas alguse saanud puhang on praeguseks levinud naaberriikidesse Sierra Leonesse, Libeeriasse ja Nigeeriasse.
Jelena Rjabinina terviseametist kinnitab, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) hindas 1. augustil viiruse leviku võimalust Euroopasse madalaks. "Arvestades aga haiguse kuni 21päevast peiteperioodi, on üksikjuhtude sissetoomine võimalik," nendib ta.
Rjabina sõnul reedel Euroopa Liidu riikides andmed sissetoodud Ebola viiruse juhtude kohta küll puudusid, kuid samas on koju toodud haigeid või tõenäoliselt haigestunud meedikuid.
Kuu enne reisi küsi arstilt nõu
Rjabina selgitab, et Ebola viirusega nakatumiseks peab inimene kokku puutuma nakkusohtliku vere või muu bioloogilise vedelikuga (sh okse, uriin, sperma), samuti võib nakatuda kokkupuutel nakatunud loomadega. "Erinevalt gripist ei levi Ebola viirusnakkus õhu kaudu või piisknakkusena," lausub ta.
Vaatamata sellele tuleks riskipiirkondadest saabunud reisijatel jälgida oma tervise seisundit vähemalt 21 päeva jooksul pärast naasmist. Juhul, kui tekib palavik 38–39° C, peavalu, kõhulahtisus ja nõrkus, tuleb kohe võtta ühendust arstiga, mainides oma reisimist riskipiirkonda.
Ebolast vaat et rohkem tekitab Rjabina sõnul muret metsiku polioviiruse ehk poliomüeliidi (lastehalvatuse) levik. Juba kaks aastat tagasi on Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) tunnistanud poliomüeliidi leviku rahvusvahelise tähtsusega erakorraliseks olukorraks ning soovitab enne Pakistani, Afganistani, Kameruni, Süüriasse, Iraaki, Iisraeli, Ekvatoriaal-Guineasse, Etioopiasse, Nigeeriasse ja Somaaliasse sõitu olla kindel, et olete selle vastu vaktsineeritud.
Kuna vaktsineeritute hulk on aastatega vähenenud, kohtab peale poliomüeliidi Euroopas järjest sagedamini ka leetreid ja punetisi. WHO andmetel haigestuti tänavu I kvartalis Iirimaal, Lätis, Poolas, Venemaal, Hispaanias, Makedoonias rühmade viisi leetritesse.
Võrreldes kolme varasema aastaga suurenes Eestiski eelmisel aastal reisimisega seotud nakkushaiguste hulk. Kokku registreeriti 159 sissetoodud haigusjuhtu, 2012 aastal oli see arv 144. Põhiliselt nakatuti mullu soolenakkustesse. "Enamikku haigestumisi oleks vaktsineerimise või hügieeninõuded järgides saanud vältida," nendib Rjabina.
Nimelt soovitavad arstid vähemalt neli nädalat enne riskipiirkonda sõitmist pöörduda oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti. Viimased on Lääne-Tallinna keskhaiglas, Tartu ülikooli kliinikumi polikliinikus ja Pärnu haiglas.
Kuigi reisimeditsiini veebikülgedelt ja infolehtedelt leiab soovitusi, mille vastu end ühte või teise piirkonda sõites vaktsineerida, sellest reaalses elus ei piisa. Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskeskuse juhataja Kai Zilmeri sõnul on vaja ühtlasi teada, millisesse piirkonda, mida tegema ja kui kauaks inimene läheb. Lisaks tuleb lähtuda ka inimese vanusest, tervislikust seisundist (k.a rasedus) ja allergiatest.
Kuigi Zilmeri sõnul pole hilja nõustamiskabinetti minna ka päev enne reisi, oleks mõistlik seda teha siiski 4–6 nädalat varem. Troopikasse sõitjad võiksid nõu küsida paar kuud ning kroonilise haigusega inimesed kolm kuud enne reisi. "Erilist tähelepanu nõuavad eakad, krooniliste tõbedega, immuunpuudulikkusega inimesed, rasedad ja lapsed," rõhutab ta.
Reisimeditsiinikeskusest saab kaasa vaktsineerimispassi, kuhu pannakse kirja vaktsineerimise aeg ja soovitatav uue süstimise aeg. See on kohustuslik dokument sisenemisel neisse riikidesse, kus kaitsepookimine mõne tõve vastu on kohustuslik. Näiteks on maailmas hulk riike, kuhu ei pääse enne, kui kollapalaviku vaktsiin on hakanud mõjuma. "Selleks peab inimene olema vaktsineeritud 10 päeva enne riiki sisenemist," lausub Zilmer.
Kollapalavikuvastase kaitse puudumine toob kaasa kuuepäevase karantiini ja kohustusliku vaktsineerimise kohapeal.
Mis tõved eestlasi tabavad?
Kolme eelneva aastaga võrreldes suurenes 2013. aastal reisimisega seotud nakkushaiguste arv.
• Kolm inimest nakatusid Horvaatias, Araabia Ühendemiraatides ning Egiptuses A-viirushepatiiti.
• 33 inimest haigestus reisil rotaviirusenteriiti, neist 22 olid nelja-aastased ja nooremad.
• Kaks vaktsineerimata last nakatus Tais leetritesse.
• Kolm inimest nakatus Aafrikas malaariasse.
• Kümme inimest nakatus puukborrelioosi (Soomes, Venemaal, Leedus, Lätis, Prantsusmaal ja Suurbritannias).
• Düsenteeriasse nakatuti Egiptuses, Indias ja Sri Lankal.
• Kõige sagedamini tuuakse Eestisse nakkushaigusi Egiptusest, Bulgaariast ja Taist ning naaberriikidest Venemaalt ja Soomest. (Allikas: terviseamet)
kirjutab Jon Rappoport telegramm.ee
raha pärast nagu ikka, raha on jätkuvalt vähe